Otepää Linnaraamatukogu avati pasunahelidega
Avaldatud: 27 veebruar, 2026
Otepää raamatukogu. Foto: Valju Aloel 26. veebruaril avati Otepää Linnaraamatukogu remonditud ruumid Otepää muistse sõjapasuna hüüdega. Kõiki raamatusõpru tervitas suur karuott.
Raamatusõpradele musitseeris Otepäält pärit kitarrivirtuoos Priit Peterson, kellel on parasjagu käsil ajalooliste näppepillide magistriõpingud Baseli Schola Cantorumis. Õhtut juhtis samuti Otepäält pärit näitleja Merilin Kirbits. Oli palju äratundmisrõõmu, tänu ja elevust raamaturiiulite vahel. Kõlasid tervitused ja tänuavaldused ja nagu raamatukogu omane, loeti luuletusi. Otepää Linnaraamatukogu kuulutati avatuks Otepää muistse sõjapasuna helide saatel. Sõjapasunat puhus Kaido Pihelgas. Külastajaid rõõmustas ka vastavatud Puka Kunstikooli õpilaste ja õpetajate näitus, mis on avatud kuni 15. märtsini.
Sõna tervituseks võtsid Otepää vallavanem Jorma Riivald, abivallavanem Kaija Kõiv ja raamatukogu direktor Kaido Mägi. „Täna avame uue peatüki Otepää Linnaraamatukogu ajaloos. Raamatukogu on koht, kus kohtuvad lood ja inimesed, paik, kus mõtted saavad tiivad ja unistused leiavad sõnad. Soovin, et renoveeritud raamatukogu oleks täis rõõmsaid kohtumisi, avastamisrõõmu ja lugemiselamusi igas vanuses külastajatele. Teadke, et olete siia alati oodatud, sest just koos loome siia hubase ja sõbraliku õhkkonna. Soovin, et siit algaksid paljud head lood, nii raamatute lehekülgedel, kui ka inimeste eludes. Olgu see paik alati avatud teadmistele, loovusele ja üksteisemõistmisele!” ütles Jorma Riivald.
Abivallavanem Kaija Kõiv rääkis, mida tähendab kogukonnale uue raamatukogu avamine. „See tähendab kogukonnale palju enamat kui lihtsalt uusi ruume. Uuendatud linnaraamatukogu on kaasaegne, mugav ja inspireeriv kohtumispaik, mis toob inimesed kokku, toetab õppimist ja enesearengut ning pakub paremaid võimalusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Raamatukogu „uus kuub“ annab võimaluse avatud ja mitmekülgseks koostööks erinevate valdkondade vahel,” lisas Kaija Kõiv.
Kogu raamatukogu kolis ühte majatiiba, uued ruumid on avarad ja valgusrohked. Laste lugemissaalis on olemas õppe- ja mängunurk, lisandunud on ajalootuba ja töötajate puhkeruum. Ajalootuba avatakse Otepää linna sünnipäeva eel 31. märtsil.
Endisest ajalehtede ruumist on saanud koosolekuruum, kus saab korraldada erinevaid koosolekuid ja üritusi, nt lugemisõhtuid, kohtumisi kirjanikega, näitusi, koolitusi, jne. Linnaraamatukogu hõlmab nüüd ka Otepää Turismiinfokeskuse ruume.
Raamatukokku on ostetud uued riiulid, arvutilauad, vastuvõtuletid jm mööbel, raamatulaenutuskapp, uued arvutid, LED-multimeediaekraanid ja muud, et raamatukogu igapäevatööd kaasajastada ja lugejate teenindamist parandada. Sisustuses on kasutatud Otepää Looduspargi eksponaate, kombineeritud on uus ja vana taaskasutatav mööbel.
Projekt „Otepää Linnaraamatukogu ruumide rekonstrueerimine” ehituse pool sai teoks maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest 2024-2027 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) abil. Kokku läks ehitus maksma 380 000 eurot, millest toetus 108 000 eurot, valla omaosalus 272 000 eurot.
Sisustuse jaoks saadi raha taotlusvoorust „Rahvaraamatukogude arendusprojektid 2025” (Kultuuriministeerium). Kokku läks sisustus maksma 58 836 eurot, toetus oli 29 418 eurot, valla omaosalus 29 418 eurot.
Otepää Linnaraamatukogu ajaloost:
Otepää Linnaraamatukogu ajalugu küündib tagasi aastasse 1892, kus Nuustaku alevikus hakkas tegutsema karskusselts Edasi. Selts üüris omale Nuustaku alevikus korteri, seades sinna sisse teemaja koos lugemislauaga. Mõned aastad hiljem avas selts siin ka raamatukogu, kus olid olemas eestikeelsed raamatud ja ajalehed. 1916 asustati Otepääl rahvaraamatukogu selts, mis ühendas kirjandushuvilisi inimesi. 1. aprillil 1936 sai Otepää linnaks ja selle puhul ilmunud Otepää Teataja kirjutas, et Otepääl on avalik raamatukogu, kus on 1750 raamatut.
1944. aasta augustis süütasid lahkuvad saksa väed linna. Praktiliselt kogu linn hävis, alles jäid vaid üksikud äärelinna majakesed. Sõjatules hävis seega täielikult ka Otepää raamatukogu.
Esimene sõjajärgne raamatukogu tööaruanne pärineb aastast 1948. Sellest saame teada, et kohalik raamatukogu oli Otepääl alustanud tööd taas 1944. aasta lõpul. Raamatukogu asus aadressil Võiduväljak 11 ja koos kultuurimaja ruumidega omati 50 ruutmeetrit pinda. Fondis oli 2512 raamatut, lugejaid oli 265.
1954. aastal ületab raamatukogu lugejate arv esimest korda tuhande piiri – 1030 lugejat. Raamatuid oli 7010.
1958. a esitas Otepää rajoon nõudmise saada üks lõpetaja Tallinna Kultuurhariduskoolist rajooniraamatukogu juhatajaks. Nii saigi 1958 raamatukogu juhatajaks äsja selle kooli raamatukogunduse eriala lõpetanud Aili Miks, hilisem Valgamaalase ja Otepää Teataja ajakirjanik.
1959. a algas taas kolimine uude hoonesse – Pärna tänav 4. Endises kohtuhoones oli 4 tuba ja köök. Hakati kandma Otepää Linnaraamatukogu nime.
1966. aasta lugejate tollane analüüs näitas, et kõige enam armastasid ilukirjandust lugeda 8-klassilise haridusega naissoost töölised. Mehed eelistasid ühiskondlik-poliitilist kirjandust.
1972. a sai uueks juhatajaks Eda Länik. Samast aastast hakkas raamatukogus laenutajana tööle tänaseni oma ametile truuks jäänud Maret Viigimets. 1979 valiti parim ühiskondlik-poliitilise kirjanduse lugeja raamatukogus, kelleks sai Lembit Juur, tänase eesti humoristi Mart Juure isa.
1981. a sai raamatukogu juhatajaks Meeta Sõna, kes töötas selles ametis kuni pensionile minekuni 1998. aastal.
1988. a asus Otepää linnaraamatukogu lasteosakonda tööle ka täna samas raamatukoguhoidjana töötav Ülle Paul.
1994. a kolis Otepää linnaraamatukogu oma praegustesse ruumidesse Lipuväljak 13.
1999. a sai raamatukogu juhatajaks tuntud mälumängur Kaido Mägi.
2007. a sai raamatukogu juurde uue avara lugemissaali. Raamatukogu käsutuses oli nüüd 210 ruutmeetrit pinda. Tunduvalt paranesid raamatute ja ajakirjade eksponeerimise võimalused.
2009. a valmis Otepää Linnaraamatukogu renoveerimise projektlahendus, mis kahjuks jäi tookord rahapuudusel paberile.
2025. a sai valmis Otepää Linnaraamatukogu renoveerimise plaan, mis suudeti samal aastal ka ellu viia.
2026. a 26. veebruaril avati raamatukogu uutes valgusküllastes ruumides. Otepää Linnaraamatukogus on 1026 lugejat, 27 000 raamatut. Kõige vanem raamat on 1923. aastast pärit Aleksander Audova „Uurimusi Pühajärvest”.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
