Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Otepää linna avamispidustused 1936. aastal. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödub sellest 90 aastat.

Linna sünnipäeva tähistamine algab juba hommikul, kui kell 10.00 kogunevad karupurskkaevu juurde Otepää Lasteaia lapsed ja laulavad sünnipäevalaulu.

Õhtul on aga kõik oodatud sünnipäevapeole kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas, kus astuvad üles Otepää isetegevuslaste kollektiivid. Tunnustatakse Otepää valla kodanikke ja toimub Otepää vallajuhtide vastuvõtt. Sünnipäevalaps pakub ka torti.

Traditsiooni kohaselt saab Otepää keskväljaku karu ka endale piduliku kaelasideme.

Otepää linna ajaloost:

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles „Nusstage“). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai  aleviku nimeks Nuustaku,  mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922.

1935. aasta sügisel algatasid aktiivsed alevielanikud mõtte – Otepää peab saama linnaks. 29. jaanuaril 1936 kinnitas Riigivanem Konstantin Päts Otepää 1. aprillist 1936. a linnaks.

Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid „filmimeister” ja ajalehemehed. Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus. Pidustused algasid uue linnavolikogu piduliku istungiga linnavalitsuse ruumides, kus kõne pidas ja linnale uue lipu annetas peaministri asetäitja Karl Eenpalu.

Linnaõiguse saamise puhul anti välja Otepää Teataja erileht.

1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.

Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest.  Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks  rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.

Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.

1.jaanuari 2026. aasta seisuga elab Otepää linnas 1985 elanikku, kellest mehi on 908 ja naisi 1077,  linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2.

Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936.
https://youtu.be/pUaXSEQ5VRA  Video: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.

Erileht Otepää Teataja 01.04.1936 vaata SIIT (Eesti artiklite andmebaas DIGAR)

Viimased uudised