Otepää linn saab 89 aastaseks
Avaldatud: 26 märts, 2025
Lasteaialapsed Otepää sünnipäeval 2024. aastal. Foto: Otepää VV 1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödub sellest 89 aastat.
Linna sünnipäeva tähistamine algab juba hommikul, kui vallamajja tulevad kõige pisemad – Otepää Lasteaia lapsed, kes teevad sünnipäevatervituse.
Rahvusvahelisel naljapäeval toimuval sünnipäevapeol kell 18 Otepää kultuurimajas astuvad üles Pühajärve Põhikooli Mudilaskoor (juhendaja Kerli Kera), Otepää Gümnaasiumi lastekoor ja poistekoor ning segakoor „Eveko” (juhendaja Eve Eljand).
Tunnustatakse Otepää valla kodanikke ja toimub Otepää vallajuhtide vastuvõtt. Nagu sünnipäevale kombeks, pakutakse sünnipäevatorti.
Traditsiooni kohaselt saab Otepää keskväljaku karu ka endale piduliku kaelasideme.
„Kui nüüd ajaloos tagasi vaadata, siis on Otepää linn, kui selline, kõige noorem, sest 1926. aastal sai Tõrva asula linnaõigused ja Valga linn sai linnaõigused 1584. aastal. Noorusele vaatamata on Otepää olnud läbi aegade tegus linn ja Otepää nimi on ka rahvusvaheliselt tuntud,” sõnas Otepää vallavanem Jorma Riivald. „Soovin kõigile linna- ja ka vallakodanikele ilusat linna sünnipäeva ja ootame kõiki peole!”
Otepää linna ajaloost:
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles „Nusstage“). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922. Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid „filmimeister“ ja ajalehemehed.
1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962.aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.
Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.
1. jaanuari 2025. aasta seisuga elab Otepää linnas 2025 elanikku, kellest mehi on 942 ja naisi 1083, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2. (Võrdluseks – Otepää vallas elab kokku 6316 inimest).
Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936.
Video: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.
Otepää Teataja 01.04.1936 vaata SIIT (Eesti artiklite andmebaas DIGAR)
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
