Õppusel Pikne lõppes mereline tegevus
Avaldatud: 7 detsember, 2024Laupäeval, 7. detsembril lõppes Eesti mereväe ja liitlaslaevade jaoks õppus Pikne. Õppuse viimastel päevadel harjutasid mereväelased ühiselt merealade patrulli ning laevade kaitsmist nii teiste aluste kui droonide eest.
„See oli meie jaoks esimene kord harjutada mereväe laevalt ründedrooniga õhku tõusmist ja sihtmärgi otsimist. Merel oli navigeerimine palju keerulisem, kuna ei ole orientiire, mille järgi lennata – see raskendas droonidel laevadeni jõudmist, kui ka laevameeskondade tööd meid tuvastada,” ütles Kaitseliidu Valgamaa maleva õhusõidukite pealik nooremseersant Silver Jäger.
Alates õppuse Pikne algusest on Eesti ja liitlasriikide mereväelased harjutanud ühiseid manöövreid laevadega, sidepidamist laevade ja kaldal paikneva staabi vahel, miinijahtimist, pardumist ühelt laevalt teisele, patrulli Eesti merealadel, suurtüki laskmiste julgestamist merelt ja väekaitset paatide, laevade, lennukite ja droonide vastu.
„Need harjutused olid osa erinevatest meresõja komponentidest, mis kõik on vajalikud liitlaste siirmiseks Eestisse mereteid kaudu – alustades miinijahtimisega mereteede lahtihoidmisest kuni droonitõrjeni ehk laevade turvalisuse tagamiseni,” ütles mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa.
Kõik õppuse Pikne merelised tegevused olid ülesehitatud vastastikusele koostööle mereväe laeva Kindral Kurvitsa, mereoperatsioonide keskuse, Prantsuse laevade FS Croix du Sud’i ja FS Commandant Blaisoni, Kaitseliidu drooniüksuse ning Cessna lennukimeeskonna kui ka erinevate maaväe üksuste vahel.
Õppus Pikne algas mereväe laevade jaoks 2. detsembril, kui EML Kindral Kurvits sõitis välja Miinisadamast, FS Commandant Vanasadamast ning FS Croix du Sud ühines nendega Soome lahel. Esimesel päeval liikusid laevad õppusealadele Soome lahe idaossa. Nende harjutused olid integreeritud õppuse laiemasse stsenaariumisse, mis keskendub liitlaste siirmis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.
Rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mis kestab 2.-15. detsembrini, keskendub liitlaste siirmis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis. Õppuse käigus harjutatakse liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras, seda nii meritsi kui õhu kaudu. Õppust juhib Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele osalevad õppusel liitlasüksused nii Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest kui Lätist. Kokku osaleb õppusel ligikaudu 2000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest.