Omaosalus – miks, kellelt, kui palju? Puudega inimeste argielu
Avaldatud: 18 märts, 2025
Kristi Kähär. Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda Mis on õiglane omaosalus teenusele, mida puudega inimene kasutab selleks, et haridus,- töö,- ja ühiskondlikus elus osaleda, arutleb Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Kristi Kähär.
Võrdne osalemine saab alguse ligipääsust teenustele, mis aitavad puudega inimesel ja tema lähedas(t)el koolis käia, õppetöös ja vaba aja tegevustes osaleda, hommikul takistusteta tööle asuda, soovi korral kogukondlikult ja ühiskondlikult aktiivne olla. Kui riik ja omavalitsused kehtestavad või suurendavad omaosalusi selliselt, et need sunnivad inimesi seetõttu teenustest loobuma, ei täida need tegevused riigi enda seatud eesmärke ja sihte[i] – Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.
Nii ministeeriumid kui ka kohalikud omavalitsused otsivad erinevaid võimalusi kärbeteks ja eelarveaukude täitmiseks. Kärbetest puutumata ei jää ükski valdkond, sealhulgas puudega inimeste ja nende lähedaste jaoks hädavajalikud, kaasatust ja osalemist soodustavad teenused. Me kõik saame aru vajadustest panustada praeguses hetkes rohkem julgeoleku- ja kaitsekuludesse, aga see ei vähendada vastustust ja kohustust hoolitseda nende eest, kes rohkem tuge vajavad. Praxise analüüs[ii] toob välja, et teenusekasutajate iseseisva toimetuleku säilitamisele ja suurendamisele keskendunud teenused võimaldavad ennetada või edasi lükata intensiivsemate (ja kallimate) teenuste vajadust. Teenusekasutajate terviseseisundi säilimine või paranemine ja teenusepakkujate omavaheline koordineeritud koostöö peaksid ennetama ka vajadust statsionaarse ja erakorralise arstiabi järele. Lihtsustatult võib öelda, et täna kodus elamist toetavatesse teenustesse investeeritud euro hoiab tulevikus kokku 10 eurot.
Teenused, mis muudavad elamise võimalikuks
Kuigi teenuste spekter on laiem, näitlikustan selguse huvides omaosaluse küsimust kahe teenuse pinnal – tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus – et ka laiem lugejaskond, kellel võib-olla igapäevaselt nende teemadega kokkupuudet ei ole, saaks aimu puudega inimese ja/või tema lähedas(te) argipäeva reaalsusest.
Tugiisikuteenus – erivajadusega lapse ja pere päästerõngas
Tugiisikuteenus on mõeldud nii lastele kui täisealistele. Näiteks täisealisele, kes vajab psüühika- või intellektihäire tõttu tuge sotsiaalsetes olukordades toimetulemiseks või igapäevaste otsuste tegemisel. Näiteks võib psüühikahäirega inimene vajada toetust olukorras, kus on vaja suhelda tööandja või ametiasutusega. Tugiisik võib olla abiks ka otsuste tegemisel – kuidas oma igakuist eelarvet või aega planeerida.
Oluliseks päästerõngaks on tugiisik erivajadusega lapsele ja tema perele. Tugiisik aitab last lasteaia ja kooli keskkonnas, sotsiaalsetes olukordades, et õpetada ja kinnistada uusi oskusi, rehabilitatsiooniteenustel käimisel eesmärgiga, et lapsevanemad saaksid käia tööl, olla olemas oma pere teiste laste jaoks, hoida paarisuhet või puhata hoolduskoormusest (kasvõi selleks, et magada, sest puudega lapse kasvatamisel on paljudes peredes katkendlik ööuni igapäevane), mida sageli on väga palju kanda, kui hooldust ja järelevalvet vajab suure abivajadusega laps. Sageli pole keerulisemate erivajaduste korral lapsel võimalik ilma tugiisikuta õppetöös osaleda. Tugiisik tagab ka kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve.
Isiklik abistaja – käteks, jalgadeks, silmadeks
Isikliku abistaja teenus on mõeldud täisealisele inimesele, kes vajab puudest tingitud takistuse tõttu füüsilist kõrvalabi. Teenuse eesmärk on pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine ning inimese abistamine tegevustes, mida tal oma puude tõttu ei ole võimalik teha. Näiteks võib tuua riietumise, hügieenitoimingud, siirdumise ühest kohast teise, söömise jne. Isikliku abistaja teenust kasutav Tom kirjeldab isikliku abistaja teenuse vajadust järgnevalt: „Ka puudega inimene vajab oma enda aega – käia sõpradega väljas, sealjuures jätta kõrvale abistatava-sõbrasuhe, käia iseseisvalt, pereliikmetest sõltumatult, arsti juures. Rääkimata näiteks argihommiku rutiinist, kus igal pereliikmel on vaja tööle jõuda. Isiklik abistaja pakub võimalust näiteks mehel naisele õhtusöök teha, mis muidu on enamasti naise õlul ja heal tahtel. Isiklik abistaja on käteks, jalgadeks ja silmadeks neile, kes ise neid täiel määral kasutada ei saa.”
Omavalitsuste praktika
Paljudes kohalikes omavalitsustes ongi isikliku abistaja- või tugiisikuteenus tasuta või sümboolse hinnaga, näiteks Viljandi linn[iii] või Põhja-Pärnumaa vald[iv], kus inimesed isikliku abistaja teenuse eest tasuma ei pea. On omavalitsusi, kus isikliku abistaja teenuse omaosalus on seotud protsendiga teenusehinnast, näiteks 3-20%, mis võib olla olenevalt protsendisuurusest ja teenuse tunnihinnast koormav. Osades omavalitsuses varieerub isikliku abistaja teenuse omaosalus 1-7 eurot/tunnis, mis samuti on koormav, kui teenust kasutatakse sagedasti. Senised arutelud teenusekasutajatega on näidanud, et 1 eurone omaosalus teenustunni eest on valdava enamiku jaoks ebamõistlikult kõrge.
Tugiisikuteenus on peamiselt kohalikes omavalitsuses tasuta või sümboolse hinnaga. Sümboolseks hinnaks võib pidada näiteks 0.10 eurot (kuid ka see võib olla osade teenust vajavate inimeste jaoks liiga suur kulu). Kui näiteks koolis käiv laps vajab kuus 120 tundi tugiisikuteenust, siis oleks 0.10 eurose omaosalusega igakuine teenus pere jaoks 12 eurot või kui teenuse tunnihind oleks 2 eurot, siis 240 eurot.
2024. aasta kevadel ilmus Riigikontrolli audit, mis näitas, et paljud kohalikud omavalitsused ei arvesta sotsiaalteenuse eest tasu küsimisel inimese ja tema pere majandusliku olukorraga. Samuti tõdesid kohalikud omavalitsused, et nad vajaksid riigi poolt konkreetsemaid juhiseid, kuidas teenustele omaaosalust määrata. Lisaks leidsid omavalitsused, et ilma inimese ja tema perekonna majanduslikku olukorda arvestamata loobutakse omaosaluse küsimisest ka siis, kui inimene vajab mõnda teenust väga sagedasti ja sellest teenusest sõltub oluliselt tema toimetulek. Nii ongi paljude teenuste puhul, mida puudega inimesed kasutavad.
Mis on õiglane hind või peaks teenused olema tasuta?
Nagu eelpool öeldud, on paljudes omavalitsustes isiklik abistaja või tugiisikuteenus olnud kasutajale tasuta või sümboolse omaosalusega. Ja seda põhjusega, sest nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste mõte on olnud, et puudega inimesed ja nende lähedased saaksid teistega võrdsel moel õppida, töötada ja ühiskonnaelus osaleda. Juhul kui kohalik omavalitsus kehtestab puudega lapse tugiisikuteenusele omaosaluse, tekitab see ebavõrdset kohtlemist, kui puudega laste pered peavad tasuma põhihariduse omandamise eest, mis on teistele Eestis kasvavatele ja õppivatele lastele tasuta. Tulenevalt puudest ei ole paljudel juhtudel lapse lasteaias või koolis osalemine ja õppimine tugiisikuta võimalik, kuna laps vajab individuaalset tähelepanu ja toetamist, juhendamist, kõrvalabi, järelevalvet.
Sotsiaalkaitse põhimõtted panevad küll esmase vastutuse inimesele endale teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekuks, kuid arvesse tuleb võtta, et puudega inimesel on oluliselt rohkem tervisest tulenevaid takistusi, et ise oma heaolusse panustada. Teenused nagu isiklik abistaja ja tugiisikuteenus aitavad puudega inimest selleni, et tal oleks võimalik ise panustada. Sotsiaalkaitse üks põhimõtteid on, et avalikul võimul on oluline roll isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamisel ning seeläbi sotsiaalsete riskide realiseerimise ennetamisel[v]. Seadus annab kohalikule omavalitsusele küll õiguse ja võimaluse kehtestada teenustele omaosaluse arvestades iga inimese individuaalse majandusliku olukorraga, aga mitte kohustust seda teha. Veelgi enam, omaosalus ei või saada takistuseks teenuse kasutamisel. Ka Õiguskantsleri nõunikud[vi] on seda kokku võtnud selliselt, et kodus istumine ei tohiks abivajavale olla soodsam kui töölkäimine või õppimine, mis tähendab, et inimese kanda jääv omaosalus ei tohi jätta talle vaid töö- ja õppimisrõõmu.
Eesti Puuetega Inimeste Koda viis 2024. aasta kevadel oma võrgustikus läbi küsitluse, milles mh tundsime huvi omaosaluse teema vastu. Puudega inimesed ning nende lähedased tõid välja erinevaid aspekte, mida omaosaluse küsimisel arvestada, näiteks:
- arvesse tuleb võtta muutuvaid tegureid nagu inimese või perekonna sissetulek, teenuse liik ja selle maht.
- omaosaluse küsimine ei ole reaalne, sest sissetulekud katavad vaevu ära igakuised vajalikud kulud.
- hoolduskoormuse tõttu pole võimalik täiskohaga töötada, mis põhjustab omakorda täiendavat rahalist survet ja piirab seetõttu teenuste kasutamist ja omaosaluse maksmist.
- oli vastajaid, kellel on valmidus omaosalust maksta, kui pakutavad teenused oleksid tõesti kättesaadavad ja vastaksid vajadustele. Paljud pered panustavadki ise, makstes tugiisikule või isiklikule abistajale lisatasu, sest nimetatud ametite töötasud on madalad ja sotsiaalsed garantiid käsunduslepingute kasutamise laialdase praktika tõttu pea olematud.
Iga-aastaselt tõusevad elukalliduse kasvamisega erinevad puudest tingitud lisakulud, aga puudega inimese sotsiaaltoetused mitte. Kuigi 2025. aastal tõusevad puudega inimeste sotsiaaltoetused raske ja sügava puudega lastele ja sügava puudega tööealistele, siis on keskmise ja raske puudega tööealiste ja vanaduspensioniealiste puhul on puudetoetused olnud muutumatud alates 2006. aastast.
Tuues näiteid naabritelt, siis Soomes on isikliku abistaja teenus puudega inimese jaoks tasuta seda nii kodustes tegevuses, tööhõives osalemiseks kui ka vaba aja veetmiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda ei saa puuetega inimeste katuseorganisatsioonina öelda, kas 1 euro või 0.15 senti on õiglane omaosalus ühe teenustunni eest, sest inimeste võimalused ja vajadused on väga erinevad. Küll saame öelda seda, et selleks, et puudega inimene ja tema lähedased saaksid väärikalt elada, on oluline, et kaasatust ja osalemist soodustavate teenuste omaosalused ei tõukaks neid ühiskonnaelust kõrvale jääma. Samuti on oluline neid otsuseid tehes kaasata oma piirkonna huvigruppe võimalikult vara ja küsida nende arvamust ja olla tehtavates otsustes läbipaistev ja puuetega inimeste õigusi ja võimalusi arvestav. Hiljuti teatas üks Eesti suurvald sihtgruppe aruteludesse ja otsustusprotsessidesse kaasamata, et tõstab tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse ja sotsiaaltranspordi omaosalusi olulisel määral, mis tähendanuks kohalikele teenust kasutavatele inimestele ja peredele mõnel juhul viiekordset omaosaluse tõusu. Peale otsuse tegemist ja inimestelt tagasiside saamist, kutsus vald lapsevanemad laua taha arutama ja lubadus oli, et olukorda analüüsitakse omaosaluste kehtestamise võtmes veelkord. Tulemused ei ole veel hetkel teada, aga valmisolek eksimust tunnistada ja kompromissi leida, on tänuväärne ja näitab valla avatust ja valmisolekut kaasamiskultuuri parandada ning seda, et ükski otsus pole kivisse raiutud, isegi olukorras, kus eelarvelised otsused aastaks on ära tehtud. Heaks näiteks on ka Tallinna linn, kes tegi 2024. aasta lõpus huvikaitseorganisatsioone ning teenusekasutajate tagasisidet kuulates otsuse mitte kehtestada tugiisikuteenusele omaosalust ega suurendada kehtivat omaosalust isikliku abistaja teenusele.
Hea inimene, kui Sa ise või Sinu lähedane vajab kohalikult omavalitsuselt toetavaid teenuseid, siis valimiste ees kohalike poliitikutega suheldes või valimispäeval valikut tehes vaata millistest põhimõtetest Sinu koduvald otsuste tegemistest lähtub, millist abi ja millise kvaliteediga pakub. Hea inimene, kes Sa ei ole pidanud abivajaja või abipaluja rollis olema, hinda ka Sina, kas kohaliku elu poliitika kujundamisel ja valimislubaduste puhul on arvestatud haavatavate sihtgruppide ja nende võimalusega Sinuga samaväärselt osaleda.
[i] Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030
[ii] Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise raamistik. 2017 https://www.praxis.ee/uploads/2017/10/DI_anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis-2017_FINAL.pdf
[iii] Isikliku abistaja teenus Viljandi linnas. https://www.viljandi.ee/isikliku-abistaja-teenus
[iv] Isikliku abistaja teenus Põhja-Pärnumaa vallas.https://www.pparnumaa.ee/sotsiaal-ja-tervishoid/sotsiaalteenused/isikliku-abistaja-teenus
[v] Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 93 SE eelnõu https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53b62cd5-d4a1-40b4-b23e-d3bf2d0fa7fa/
[vi] Õiguskantsleri nõunikud Kristi Ploom ja Angelika Sarapuu: Abivajaja omaosalus sotsiaalteenuse eest tasumisel. 2017 https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-nounikud-kristi-ploom-ja-angelika
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
