Omanike liit jättis korterelamute renoveerimistoetuse määruse muudatused kooskõlastamata kuna need tõrjuvad nõrgemaid ühistuid veel rohkem, kui „nobedad näpud”
Avaldatud: 29 mai, 2025Eesti Omanike Keskliit jättis kooskõlastamata määruse, mille eesmärgiks on asendada nobedate näppude toetus kõige enam kilovatt-tunde kulutavate korteriühistute toetustega.
Omanikud juhtisid oma märgukirjas Kliimaministeeriumi tähelepanu sellele, et korterelamute renoveerimistoetuse probleemi algpõhjus on endiselt lahendamata. Nimelt on renoveerimistoetuse tingimused koostatud selliselt, et seda saavad pälvida keskmisest tugevamad ühistud, mis suudavad täita kõik määruses sätestatud toetuse saamise nõuded. Seejuures on omanike liit eeltoodud probleemile aastaid tähelepanu juhtinud. Oleme märkinud, et ilmselgelt ei jätku Kliimaministeeriumil toetusvahendeid kõigile ligi 15 000 korterelamule, mida määrus toetuse sihtgrupina piiritleb ning nii kujunebki toetusvoorudest spordivõistlus.
Omanike liidu Andry Krassi sõnul on näha, et ükskõik, kuidas me ka ei püüaks majanduslikult nõrgemal järjel ühistuid konkurentsis tugevamatega kaitsta, siis on need katsed ülisuure sihtgrupi ja üliväikese rahalise toetuse koosmõjus juba eos läbikukkumisele määratud. Seda väidet kinnitavad ka kõik eelmised renoveerimise toetusvoorud – on tõstetud nõrgematele toetusprotsenti, suunatud raha vastavalt ühistu suurusele, jagades maakondade vahel ja muinsuskaitsealadele – kus lõpptulemuseks on ikkagi olukord, et toetuse võtavad vastava sihtgrupi tugevamad ja toimekamad ühistud. Lähtudes eeltoodust ei vaja muutmist mitte toetuse jaotamise kord, vaid toetuse saajate ring. Teiseks on oluline tagada, et toetuse taotleja abivajadus selgitatakse välja objektiivsete kriteeriumitega, ning, kui toetuse taotlused ületavad abivahendeid, siis rahuldatakse taotlused majandusliku abivajaduse järjekorras, ütles Krass.
EOKL juhib tähelepanu ka sellele, et suurem kilovatt tundidega arvestatav energiakulu ei ole energiavaesuse tunnuseks nagu ministeerium määruse seletuskirjas väidab. Senine kogemus nii Eestis, kui rahvusvaheliselt on näidanud, et keskmiselt suurem energiakulu on keskmiselt jõukamatel leibkondadel ja samuti piirkondades, kus on madalam energiakulu. Vaesemad hoiavad vastupidi energiat kokku ning sellega lükkab Kliimaministeeriumi „uus” plaan nad veel lootusetumasse olukorda, kui nobedate näppude toetusvoor.