Õiguskantsleri ettepanekul korrastatakse endale ja teistele ohtliku patsiendi vaoshoidmise põhimõtteid
Avaldatud: 5 mai, 2025
Hetkel kehtiv seadus ei reguleeri endale ja teistele ohtlike patsientidega käitumist erakorralises vastuvõtus, intensiivravis, õendusabis ja kiirabis. Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kavandi patsientide vaoshoidmise eelnõu väljatöötamiseks, mille siht on anda kindel seaduslik alus nii patsiendi kui ka tervishoiutöötaja kaitseks. Õiguskantsler on korduvalt märkinud, et ilma seaduseta jääb risk ja vastutus ravimeeskonna kanda.
Väljatöötamiskavatsus patsientide ohjeldusmeetmete kasutamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi teenuse osutamisel on vastus raviasutuste endi ja õiguskantsleri tõstatatud murele, et regulatsiooni puudumine kahjustab nii patsiendi õigusi kui töötaja kindlustunnet.
Õiguskantsleri nõunik ja kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits kinnitas, et väljatöötamiskavatsusega astutakse samm õiges suunas: „Inimeste liikumisvabadust tervishoiuteenuse osutamise ajal tohib piirata ainult seaduses sätestatud üksikutel erandjuhtudel ehk selleks peab olema konkreetne seaduslik alus. Ainukene alus selleks täna on toodud psühhiaatrilise abi seaduses, mitte aga väljaspool psühhiaatriaosakonda.”
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin tõi näiteks olukorra, kus patsient tõmbab haiglavoodis välja kanüüli või muutub agressiivseks pärast operatsiooni – sellistes juhtumites peab tervishoiutöötajal olema seaduslik õigus patsienti ohutult peatada, kaitstes nii patsienti ennast kui ka teisi
Uus seadus lookski kindlad reeglid, millal ja kuidas võib tervishoiutöötaja patsiendile ja endale ohtlikes olukordades tegutseda. Lisaks pannakse paika nõuded dokumenteerimiseks, jälgimiseks ja patsiendiga vestlemiseks pärast sekkumist, et tagada tema õiguste kaitse.
Nikita Panjuškin selgitas: „Igapäevane praktika näitab, et paraku tuleb ka väljaspool psühhiaatriakliinikut ette patsiente, kes käituvad ohtlikult nii iseendale kui teistele ning siin on oluline, et oleks kindlad põhimõtted, kuidas sellistes olukordades käituda ning mis on lubatud ja mis mitte.” Ta lisas, et uue seadusega väheneb oht valesti mõistmisele nii haigetele, lähedastele kui ka ravi-tiimile ja et kindla õigusliku raamistikuga saavad tervishoiutöötajad keskenduda ravile.
Kavandi järgi tohib füüsilist, mehaanilist või rahustava toimega vaoshoidmist kasutada üksnes juhul, kui teised võtted ei toimi ja haige ohustab ennast või teisi. Otsuse langetab tavaliselt raviarst, vältimatu abi olukorras võib otsuse teha õde.
Eestis tehtud küsitluse järgi tundis iga kuu vähemalt korra end ohustatuna keskmiselt 45% meedikutest. 2023. aastal said Eesti haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja muudes vastuvõttudes abi kokku ligi 499 000 patsienti, kellest umbes 83 000 vajas haiglaravi. Kiirabi aitas 2023. aastal umbes 169 000 patsienti kokku 268 000 korral.
Narva haigla juhatuse liige dr Üllar Lanno märkis, et regulatsioon on väga oodatud, „Ühtsed ja seadusega toetatud põhimõtted väldivad olukordi, kus haiglad peavad keerulistes kriisihetkedes ise reegleid looma. Ühtne kord kaitseb patsientide õigusi, ühtlustab praktikaid ning kindlustab, et personali koolitus ja vahendid vastavad alati turvalisuse kõrgeimale nõudele,” kommenteeris dr Üllar Lanno.
Kokkuvõtvalt on väljatöötamiskavatsuse eesmärgid:
- Tervishoiutöötajate kindlustunne: Töötajatel on seaduslik alus tegutsemiseks väljaspool psühhiaatriaosakonda, mis vähendab õiguslikku ebakindlust ja võimalikke vaidlusi.
- Patsiendi ja personali turvalisus, mis tagab mõlemale poolele ohutuse keerulistes või ohtlikes olukordades.
- Patsiendi õiguste parem kaitse: ohjeldusmeetmete kasutamine muutub läbipaistvaks, dokumenteerituks ja kontrollituks.
Sotsiaalministeerium sõnastab partneritelt saadud ettepanekute põhjal eelnõu 2025. aasta novembriks ja seaduse jõustumine leiab aset 2026. aasta I pooles.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
