Nüüd selge: Sõjaohu korral peab ligi pool Eestit evakueeruma, riik aitab üksnes kõige nõrgemaid
Avaldatud: 7 aprill, 2025
Foto: Päästeamet Sõjaohust tingitud evakuatsiooni korral peavad Kagu- ja Ida-Eesti elanikud leidma endale peavarju Lääne- ja Kesk-Eesti sõprade ja sugulaste juures, sest riik evakueerib ja paigutab evakuatsioonikohtadesse üksnes need, kes ise evakueerumisega hakkama ei saa. Parimal juhul saab riigi abiga arvestada 10 protsenti elanikest.
Vene piiri ääres asuv Setomaa vald on üks neist omavalitsustest, mille elanikud peaksid sõjaohu korral kodudest lahkuma. Vallavanem Raul Kudre sõnul ei olnud 2022. aastal valminud ulatusliku evakuatsiooni plaan üllatus. „Inimesed saavad ju aru sellest, kus me asume. Inimesed ei ole nii lollid, et aru ei saaks, et kui sõjaks läheb, on Setomaa ju siin kohe kõige ees,” tõdes Kudre.
Inimestel soovitatakse ka kütust varuda. Ulatusliku evakuatsiooni alal ehk Kagu- ja Ida-Eestis on kokku vaid neli autonoomset tanklat: Võrus kaks ning Põlvas ja Jõhvis üks. Ühel hetkel saab paagitäide otsa. Autonoomsetes tanklates peab olema üksnes 10 000 liitrit diislikütust ja sama palju bensiini, mis tähendab, et kui iga tankija võtab vaid 20 liitrit, jätkub ühes autonoomses tanklas kütust 1000 autole, vahendab Delfi.
Kui ulatuslikuks evakuatsioon võib kujuneda ehk kui suure rahvamassi liikumist see tähendab, sõltub mõistagi ohu ulatusest. Ent lihtne matemaatika näitab, et kuna Ida-Virumaal elab 133 000 inimest ja Lääne-Virumaal umbes 59 000 ning Kagu-Eesti maakondades kuni Võrtsjärveni elab umbes 250 000 inimest, jääb evakuatsioonialasse kõige rohkem 470 000 inimest. Päästeameti hinnangul võib oletada, et neist evakueerub umbes kaks kolmandikku, kuid seegi tähendab pea 280 000-pealise inimmassi suhteliselt üheaegset liikvele minekut.
Ühtlasi on selgunud, et Eesti riik oma elanikke välismaale viima ei hakka. Seda ei ole üldse kavaski. „Riik ongi elanik, elanikkond võrdub riik. Meie eesmärk ei ole Eesti tühjaks viia, sest mille nimel me siin siis sõdime, kui ei ole elanikke? Meie eesmärk on elanikke kaitsta siin, selles riigis,” ütles päästeameti elanikkonnakaitse nõunik Oskar Lepik.
Muidugi on siinkohal erandeid, sest haavatavate sihtgruppide, näiteks spetsiifilist ravi vajavate haigete puhul võib tekkida vajadus paluda teistelt riikidelt abi nende majutamisel, aga üldist välismaale evakueerimist ei saa toimuma. „Me saame selle olukorraga hakkama siis, kui me siin kõik koos õlg õla kõrval seisame. Majandus peab ka sõja ajal toimima, on vaja erinevaid ameteid, on vaja töötada,” sõnas Lepik.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
