Nõuandeartikkel: Minu pagas ei jõudnud sihtkohta – mida pean teadma ja kui palju saan hüvitist?
Avaldatud: 26 september, 2025Homme, 27. septembril tähistatakse rahvusvahelist turismipäeva. Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub aastas ligi 40 tarbijat, kellel ei ole iseseisvalt õnnestunud lennuvedajaga lahendada pagasiga seotud kaebust. Sageli tekitavad segadust pagasi hilinemisel või kadumisel lennufirma poolt makstava hüvitise suurus ja maksmise kord, selgitab TTJA Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht Heldin Malmet.
Mis teha, kui pagas on kadunud?
Esmalt tuleb pöörduda lennujaama pagasipunkti, teavitada kadunud pagasist ning täita vastav raport (PIR raport). Kui pagasipunkti konkreetse lennujaama terminalis ei ole, võta ühendust lennufirmaga telefonitsi või veebipõhiselt. Oluline on, et raport vormistatakse kohe. Kui pagas läks kaotsi välisriigis, on oluline sellest teatada kohe, mitte oodata koju jõudmiseni.
Pagasi hilinemine
Kui pagas hilineb, on tarbijal õigus teha vältimatuid kulutusi, näiteks hügieenitarvete ja riiete ostmiseks. Oluline on säilitada kõik kulutusi tõendavad tšekid ja arved, need on vajalikud hüvitise taotlemiseks. Alati tasub enne lennujaamast lahkumist ning vajaminevate esemete soetamist küsida teavet selle kohta, millised on lennufirma reeglid antud olukorras toimimiseks. Näiteks võib lennuvedaja pakkuda reisijale esmatarbekaupade komplekti või rahalist vautšerit nende ostmiseks.
Kui pagas hilineb tagasilennul koju, siis lennuvedaja tooteid, mis inimesel kodus suure tõenäosusega olemas on, ei hüvita. Sellises olukorras makstakse hüvitist üksnes hädavajalike esemete eest, mis oli vaja puuduva pagasi tõttu osta, näiteks tööks vajalikud esemed, mille puudumine tekitab lisakulu ning seda on võimalik dokumentaalselt tõendada.
Mis on vältimatu kulutus ja mis mitte?
Montreali konventsiooni kohaselt on lennufirma kohustatud hüvitama vajalikud kulutused, mis on tekkinud näiteks riiete ja hügieenitarvete ostmisel. See hüvitis ei pruugi hõlmata elektroonikat, kosmeetikat, toiduaineid ega jooke. Samuti arvestab lennufirma, et hüvitis ei tohi panna tarbijat paremasse rahalisse olukorda kui enne juhtumit. Näiteks ei pruugi lennuvedaja hüvitada kalleid disainrõivaid.
Euroopa tarbija nõustamiskeskuse pöördumiste põhjal on tarbijad esitanud lennuvedajale nõude hüvitise saamiseks lisaks esmatarbekaupadele ka näiteks kõrvaklappide või kosmeetika eest. Lennufirmad on mõningatel juhtudel selliseid nõudeid liialdatuks pidanud ja hüvitanud vaid osa summast, kuna kõik lisakulutused ei kuulu lennuvedajate arvates esmatarbekaupade alla.
Lennuvedajate üldtingimuste kohaselt ei tohi äraantavasse pagasisse panna näiteks raha, väärtpabereid, ehteid, elektroonikat (nt sülearvuteid, telefone või kaameraid), ravimeid ja kergesti purunevaid esemeid. Selliste esemete eest lennuvedajalt hüvitist küsida ei saa.
Mis saab, kui pagas jääb kadunuks?
Kui pagas ei jõuagi kohale, on tarbijal õigus esitada lennufirmale kaebus koos kahjude hüvitamise nõudega 21 päeva jooksul. Sel juhul tuleb tõendada pagasis olnud esemete väärtust näiteks ostutšekkidega.
Kompensatsiooni ülemine piir, olenemata pagasi kahjustumisest, hilinemisest või kadumisest, on ligikaudu 1800 eurot (ehk 1518 SDRi, mis on rahvusvaheline valuutaühik). Kui kadunud pagasi ning pagasi sisu väärtus on väiksem kui 1800 eurot, on õigus hüvitisele vaid tegeliku kahju ulatuses. Kui kadunud pagasi väärtus ületab 1800 eurot, saab hüvitist maksimaalselt selle summa ulatuses. Suurema väärtusega pagasi korral tasub täiendavaid hüvitamise võimalusi küsida reisikindlustuse olemasolul kindlustusfirmalt.
Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus. EL tarbija nõustamiskeskus kuulub ECC võrgustikku (European Consumer Centres Network) ning pakub tarbijatele tasuta teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel EL teistest liikmesriikidest, lisaks Norrast, Suurbritanniast ja Islandilt.