Noor investor: oma investeeringuid päriselt mõistes säilib rahu nii südames kui portfellis
Avaldatud: 1 august, 2025
Kätriin Huttunen. Foto: erakogu Z-generatsioon on digitaalne põlvkond, kes on üles kasvanud alati kättesaadava internetiühenduse ja nutimaailmaga. Ka investeerimine on nende seas olnud juba varajases nooruses võimalik – kolmandik noortest alustab investeerimist juba ülikooli ajal. Kahe noore investori kogemus kinnitab, et teekond rahalise iseseisvuseni ei pea olema keeruline – pigem järjekindel, teadlik ja seotud isiklike huvide ning väärtustega.
Z-põlvkond on sündinud aastatel 1997–2012. World Economic Forumi uuringust selgus, et koguni 30 protsenti Z-põlvkonnast alustab investeerimist ülikooli ajal või varases täiskasvanueas, võrreldes 15% millenniaalide, 9% X-põlvkonna ja 6% beebibuumeritega.
Eesti noor ettevõtja ja investor Trevor Kaarde alustas investeerimisega üsna hiljuti, saades 18-aastaseks. „Alustasin raha investeerimisega kohe kui sain täisealiseks. See oli minu jaoks justkui sümboolne start, sest olin oodanud seda hetke juba aastaid. Esimesed 75 eurot jagasin kolme aktsia vahel: META, Apple ja Tesla. See polnud pelgalt investeering rahasse, vaid ka iseendasse soovides õppida ja kogeda päris turgude liikumist,” rääkis Kaarde.
Sarnaselt alustas investeerimist ka Kätriin Huttunen, ettevõtja ja rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte juhtiv digitootedisainer. „Alustasin viis aastat tagasi, kui töötasin investeerimispangas. Kõik kolleegid ütlesid, et nende ainus kahetsus on, et nad ei alustanud varem. See mõjutas ka mind.” Kolimise tõttu taastas ta esmalt meelerahufondi ning hakkas seejärel 50 euro kaupa investeerima, õppides samm-sammult turukäitumist mõistma.
Teadlik portfell, mitte riskantne eksperiment
Investeerimisplatvormi Lightyear statistika näitab, et Z-põlvkonna hinnatumad ETFid on Vanguard S&P 500, iShares S&P 500, FTSE All-World ja S&P 500 Information & Technolgy. Üksikaktsiate seas troonivad aga NVIDIA, Tesla, Apple, Microsoft. Populaarseim Balti aktsia portfellis on LHV.
Taolist hajutatud lähenemist kinnitavad ka noored investorid. „Täna on mu portfellist kujunenud justkui väike maailmaturu peegel. Seal leidub nii üksikaktsiaid kui ka ETFe. Endiselt on portfellis esindatud minu algusaktsiad – META, Apple ja Tesla, mis on kõik hästi toiminud. Lisaks leiab sealt ka näiteks S&P 500 ETF-i, NVIDIA, Berkshire Hathaway, Tallinki ja LHV aktsiaid,” tõi Kaarde välja, kes on võtnud sihiks hoida tasakaalu stabiilsete, pikaajalise kasvupotentsiaaliga ettevõtete ja mõne kodumaise valiku vahel, et ka kohalikku turgu mõista.
Huttuneni portfell koosneb valdavalt ETF-idest ning ainult paarist üksikaktsiast – näiteks tema tööandja aktsiast ja Novo Nordiskist, mida ta elukoha tõttu huvi pärast jälgib. „Ma ei investeeri üksikaktsiatesse eesmärgiga tootlust maksimeerida – kui ettevõte on ETF-is juba olemas, ei pea ma topelt panustama,” lisas ta.
Ehhki erinevate uuringute andmetel on krüptovarad Z-põlvkonna investorite seas väga populaarsed, ei investeeri neisse sugugi igaüks.
Krüptovarad, ühisrahastus ja kõrge riskiga üksikinvesteeringud ei kuulu kumbagi portfelli. „Ma ei näe põhjust ajaliselt üleinvesteerida mingi protsendi pärast,” ütleb Huttunen. „Minu jaoks on lihtsam kasvatada sissetulekuid valdkonnas, mida ma tunnen.”
„Mitte et ma krüptovaradesse investeerimist kunagi ei prooviks, vastupidi – usun, et on oluline aru saada ka uuematest ja riskantsematest turgudest. Lihtsalt hetkel tundub see mulle liiga volatiilne ja natuke nagu metsik lääs, kus kõik ei pruugi olla läbipaistev ega eetiline. Lisaks tunnen, et teadmised selles valdkonnas pole veel piisavad, et tunda end seal kindlalt,” rääkis Kaarde. „Olen veendunud, et tuleb investeerida ainult sinna, mida päriselt mõistad. Nii hoiad rahu nii oma südames kui ka portfellis.”
Tulust läheb alati 10% investeerimiseks
Kaarde kindel põhimõte on suunata alati saadud tulust 10% investeerimiseks. „Strateegia poolest on mul kaks lähenemist. Esimeseks investoritest nagu Benjamin Graham ja Warren Buffett inspireeritud väärtusinvesteerimist, kus otsin madala hinnaga, kuid tugeva potentsiaaliga aktsiaid ja muid varasid, mille turuhind on ajutiselt madal, kuid millel on pikaajaline väärtus. Teiseks kasvuinvesteerimist – juhul, kui tunnen, et mõni sektor või ettevõte on kasvu potentsiaaliga, näiteks tehnoloogia- ja tervishoiusektorites. Kuid ma olen ettevaatlik ja teen põhjalikku analüüsi, et hinnata, kas kasvuvõimalused õigustavad kõrgema hinna maksmist,” selgitas ta.
Osa investeeringuid eraldab ta pikaajalisteks investeeringuteks, näiteks aktsiad, mida kavatseb hoida viis või rohkem aastaid. Teine osa portfellist on katsetamiseks ja õppimiseks. „Nende aktsiate puhul võib müük toimuda ka mõne nädala või kuu jooksul. Nii saan hoida end kursis erinevate strateegiate ja turukäitumisega, samal ajal kui portfelli tuumik jääb stabiilseks,” lisas Kaarde.
Teisalt on Kaarde kogemuspagasis ka üks ebatavaline investeering – müügiautomaat. „Sõpradega otsustasime, et oleks põnev investeerida millegi füüsilisse ja praktilisse, mis tooks peaaegu passiivset tulu. Nii ostsime automaadi ja paigaldasime selle minu kooli. Kõige ootamatum selle juures oli see, kui pikk ja keeruline protsess see tegelikult on. Alates masina impordist kuni lepingute sõlmimiseni, aga tänu sellele kogemusele sain aru, et investeerimine pole alati vaid numbrid ekraanil, vaid võib olla ka midagi väga käegakatsutavat ja praktilist,“” rääkis ta.
Huttunen keskendub investeerimise puhul pigem sellele, et see võtaks võimalikult vähe aega. „Ma tahan keskenduda oma sissetulekute kasvatamisele – seal ei ole lage ees ja riske saan ise paremini juhtida.”
Teadmisi annab nii sotsiaalmeedia kui ka kool
Z-põlvkonna investorid ammutavad teadmisi investeerimisest ja rahandusest eelkõige sotsiaalmeediast ja internetiotsingutest, tuginedes rohkem perele, mõjuisikutele ja investeerimisrakendustele võrreldes millenniaalide või X-põlvkonnaga, selgus FINRA Investor Education Foundationi uuringust Gen Z and Investing.
Vajalikud teadmised annab ka kool. „Ennekõike toetun investeerimisel oma teadmistele ja kriitilisele mõtlemisele. Olen üsna süvitsi tegelenud majanduse ja investeerimise õppimisega nii koolis kui iseseisvalt. Tänu sellele suudan hinnata riske, mõista turuloogikat ja kujundada teadlikke valikuid. Samas jälgin regulaarselt investeerimisblogijaid, YouTube’i analüüse ning mõjukaid investoreid nagu Warren Buffett ja Ray Dalio. Kui tahan kiiret ülevaadet, siis kasutan ka rakenduste enda tööriistu, näiteks Lightyeari pakub mugavat vaadet ning asjakohast statistikat,” rääkis Kaarde.
„Investeerimine ei peaks olema ainult „täiskasvanute teema”, see on oskus, mida noored võivad vabalt juba varakult endale selgeks teha,” usub noor investor.
Huttunen seevastu hoiab fookuse süsteemsemal lähenemisel. „Ma jälgin majandusväljaandeid nagu The Economist, Financial Times, IMF, OECD ja ka Eesti Panga analüüse. Need annavad mulle kindluse, et saan erinevatest vaatenurkadest ülevaate.”
Naine jälgib ka Redditit ja finfluencereid peamiselt huvist trendide vastu, mitte selleks, et strateegiat muuta. „Kui keegi räägib investeerimisest, siis vaatan alati – kas tal on mingi päris taust või lihtsalt vedas üks kord?”
Kätriin usub, et rahast rääkimine on oskus. „Info filtreerimine on oskus. Ja teadlik investeerimine – see on lihtsalt elu osa.”
Trevor Kaarde lemmikraamatud, mida soovitab noorte investeerimishuvilistel lugeda:
- The Intelligent Investor (Benjamin Graham)
- Raha psühholoogia (Morgan Housel)
- Rikkaks saamise õpik (Jaak Roosaare)
Kätriin Huttuneni lemmikraamatud, mida soovitab noorte investeerimishuvilistel lugeda:
- Raha psühholoogia (Morgan Housel)
- Good Economics for Hard Times (Abhijit V. Banerjee & Esther Duflo)
- Kuidas alustada investeerimisega (Kristi Saare)
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
