Netopalk või brutopalk? Maksumuudatustega võib kaasneda palgafondi muutus
Avaldatud: 11 detsember, 2025
Marit Kelgo. Foto: Hedman Töölepingu seadus näeb ette, et töötasu tuleb töötajal ja tööandjal kokku leppida brutotasuna, kuid Eestis ei ole harvad juhud, kui töölepingusse on märgitud netotasu või suuliselt kokkulepitud netotasule vastav brutotasu. Advokaadibüroo Hedman maksuekspert Marit Kelgo selgitas, millised riskid kaasnevad sellistel juhtudel nii töötajale kui tööandjale.
Uue aasta alguses hakkavad kehtima mitmed olulised maksumuudatused ning juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud netotasus, tuleb enne uue aasta algust läbi mõelda, kes katab maksumuudatustest tuleneva palgafondi kulu. „Netopalga kokkulepe on riskantne nii töötajale kui tööandjale, sest maksumuudatused aga ka töötaja ühepoolsed otsused muudavad oluliselt brutotasu ning seega ka tööandja palgafondi,” selgitas Hedmani maksuekspert Marit Kelgo.
Uuest aastast muutub maksuvaba tulu määr ja selle arvestamise alused. Alates 1. jaanuarist on maksuvaba tulu 8 400 eurot aastas, kuid mitte rohkem kui 700 eurot kuus. Samuti saab töötaja soovi korral valida oma teise pensionisamba määraks kas 0%, 2%, 4% või koguni 6%.
Lisaks võttis Riigikogu 3. detsembril vastu eelnõu, millega tühistati 2026. aastasse planeeritud tulumaksu tõus ning 22% määr jääb endiselt kehtima.
Selgitamaks muudatuste mõju netotasu kokkuleppe puhul, tõi Hedmani maksuekspert näiteks Indreku ja Piia, kelle mõlema netopalk on sel aastal 1 500 eurot kuus.
Piia on tööandjaga kokku leppinud brutotasus 1 966,51 eurot ja saab oma pangakontole igakuiselt 1 500 eurot. Piia on esitanud avalduse seaduses sätestatud maksimaalse maksuvaba tulu määra arvestamiseks ning tema kogumispensioni määr on 2%. Tööandja palgafond on Piia juhul 2 631,19 eurot.
Alates 1. jaanuarist hakkab Piia seoses maksumuudatustega saama netopalgana kätte 1 632,66 eurot ning töötaja palgafond seejuures ei muutu.
Indrekul on tööandjaga sõlmitud suusõnaline netopalga kokkulepe ning ka tema saab oma pangakontole 1500 eurot kuus. Tema kogumispension on samuti määraga 2% ning ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks.
Alates 1. jaanuarist jääb Indreku netotasu vastavalt tööandjaga kokkulepitule 1 500 eurot, kuid tema brutotasu langeb 1 790,08 euroni ning tööandja palgafond väheneb 2 395,14 euroni. Indreku jaoks tähendab netotasu kokkulepe sotsiaalsete garantiide ja pensionifondi sissemaksete vähenemist.
„Ühtse maksuvaba tulu määra kehtestamisega võidavad töötajad, kelle töötasu on kokku lepitud brutos. Töötajad, kelle töötasu on kokku lepitud netos, muudatustest ei võida,” võttis Kelgo kokku ning lisas, et netopalga kokkulepe on riskantne ka tööandja jaoks. „Näiteks kui töötaja otsustab suurendada oma kogumispensioni määra 2 protsendilt 4 protsendini eeldades, et netotasu jääb samaks, suureneb hoopis tööandja palgafond,” selgitas ta.
Lisaks kui Indrek peaks loobuma maksimaalse maksuvaba tulu määra arvestamisest, kasvaks tema brutopalk 1 994,89 euroni ja tööandja palgafondi 2 669,16 euroni. „Sellisel juhul saab töötaja netopalga kokkuleppe puhul vaid ühe liigutusega muuta ühepoolselt tööandja tööjõukulusid,” ütles Marit Kelgo.
Hedmani maksuekspert rõhutas, et tööandja palgafond jääb muutmatuks vaid juhul kui tasu on kokku lepitud brutopalgas. „Selge ja lepingus määratud brutopalk on nii töötaja kui ka tööandja huvides ning enne uue aasta algust tasub töötasu kokkulepped kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel kirjalikult fikseerida,” soovitas Kelgo.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
