„Venemaa eesmärgid ei ole muutunud. Et Putinil ei tuleks pähegi NATO meelekindlust testida, on vaja ise rohkem ja kiiremini kaitsesse panustada,” selgitas peaminister. „Oma kaitsekulusid peavad liidrite ühisavalduse kohaselt suurendama kõik liitlased,” kinnitas Michal.
Uus kaitsekulude sihttase jaguneb kokkuleppe järgi kaheks. Vähemalt 3,5% SKTst tuleb investeerida sõjalisele kaitsele ja varasemalt kokkulepitud võime-eesmärkide täitmiseks, ning kuni 1,5% SKTst laiemasse riigikaitsesse. Liitlased peavad 5% eesmärgi täitma hiljemalt 2035. aastaks, kuid riikide tehtud edusamme hakkab NATO kontrollima iga-aastaselt.
„Eesti kaitsekulud on juba täna uuele sihttasemele väga lähedal. Tuleval aastal suurendame puhtalt sõjalisele kaitsele minevaid kulutusi üle 5% SKPst,” rääkis Michal.
Veel kinnitasid liitlased jätkuvat tugevat pühendumust NATO aluslepingu artikkel 5 põhimõttele – rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. Samuti lubati jätkata Ukraina pikaajalist toetamist ning panustada senisest enam kaitsetööstuse arendamisesse.
Järgmine NATO tippkohtumine toimub tuleva aasta suvel Türgis.
Haagi tippkohtumise deklaratsioon (inglise keeles).
Loading ...
