Narvas avati rekonstrueeritud piirivalvekordon
Avaldatud: 4 veebruar, 2025
Foto: PPA Politsei- ja Piirivalveamet võttis täna pidulikult vastu mitu idapiiri arendust – uuendatud kordonihoone, seirepositsioonid Narva jõel, uue seiresüsteemiga maismaapiirilõigu ning 21 kilomeetrit viivitusaeda.
PPA peadirektor Egert Belitšev selgitas, et idapiiri väljaehitamisel käib töö korraga mitmel suunal: „Kuna maismaale plaanitud taristu hakkab valmis saama, siis üha suurem osa tööst käib seiretehnika ja süsteemidega. Praeguseks on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist viivitusaiaga kaetud ligi 90 kilomeetrit. Esimene osa uuest piiritaristust on varustatud ka kaasaegse seiretehnikaga ja valmis on esimesed Narva jõe seirepositsioonid. See tehnika ja taristu on meile suureks abiks, kuid kõige olulisem lüli piiri valvamisel on ikkagi inimene. Seetõttu on tähtis, et saame nüüd Narvas tööd teha ja ka sellest välja puhata kaasajastatud ruumides. Tänan PPA nimel kõiki partnereid, kes idapiiril valminud projektide õnnestumisele kaasa aidanud ja teevad sellega Eestit turvalisemaks,” ütles peadirektor.
Narva kordoni rekonstrueeris OÜ Nordlin Ehitus ja projekti juhtis Riigi Kinnisvara AS. Kordonihoones on kaasaegsed töötingimused piirivalvuritele, seal paikneb uus juhtimiskeskus ning ruumid varustuse ja relvastuse hoidmiseks ja hooldamiseks. Kuna piirivalvuri töövahetus kestab nädala, siis oli tähtis kaasajastada ka ööbimistingimusi ja olmeruume.
Seirepositsioonid Narva jõele ehitas KMG OÜ. Tänaseks on need juba osaliselt ka tehnikaga varustatud, kuid edaspidi on sinna planeeritud veel täiendava seiretehnika paigaldamine, ka seirepositsioone tuleb lähiaastatel juurde, et tagada võimalikult hea ülevaade jõepiiril toimuvast.
Optimus Systems AS viis lõpule piirilõikudele 1-3 uuendatud seiretehnika paigaldamise. 2022. aastal valmis saanud esimene kaasaegse taristuga piirilõik on nüüdseks täielikult kaetud uuendatud tehnikaga.
Piirilõigul 9-10 sai valmis esimene etapp – 21 kilomeetrisel lõigul tehti maastikuparendustöid ning paigaldati viivitusaed. Need tööd tegid ATEMO OÜ ja AS TREF. Edaspidi lisandub sellele piirilõigule samuti patrullrada.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul areneb idapiiri ehitus jõudsalt ja isegi planeeritust kiiremini. „Tänases julgeolekuolukorras võitleme siseturvalisuse valdkonnas igapäevaselt nii-öelda nähtamatu vaenlasega. Veelgi turvalisem ja paremini kaitstud riigipiir on üks põhielemente sisejulgeoleku ning inimeste üleüldise turvatunde tagamisel. Nii tehnoloogiliselt kui sisuliselt peab meie piiritaristu toimima orgaanilise tervikuna, alustades kordonihoonetest ning lõpetades Kaasaegse seiretehnika ja viivitusaiaga. Mistahes taristu ja tehnika võimekuse defineerib aga selle kasutaja – ehk professionaalsed, tasemel väljaõppe, varustusega ja kõrgelt motiveeritud piirivalvurid. Lisaks peame mõistma, et Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiri riigina on meil vaatamata oma väiksusele üliloluline roll, sest vastutame kogu ülejäänud Euroopa sisejulgeoleku eest. Mul on hea meel, et seda mõistavad järjest paremini ka meie EL-i partnerid,” ütles Läänemets.
„Elame ajal, kus meie fookus peab olema suunatud kestlikkusele ja ka säästlikele lahendustele, samuti igapäevasele turvalisusele. 1980. aastast pärit riiklikult oluline hoone on rekonstrueerimisega saanud pikema elukaare. Narva kordonil on nüüd uus juhtimiskeskus ja rekonstrueeritud majutushoone, mis vastab tänapäevastele keskkonnasäästliku ehitusele seatud nõuetele. Tõhus ruumikasutus võimaldab hoone pindala kasutada optimaalselt ja seeläbi vähendada energiatarbimist ning CO₂ jalajälge, mis viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
Idapiiri täieliku väljaehitamise töö jätkub. Tänavu aasta lõpuks on eesmärk valmis saada maismaa piiritaristu, mis tähendab, et viivitusaiaga on kaetud 109 kilomeetrit meie maismaapiirist. Aed katkeb vaid kohtades, kus maastik on jalgsi läbimatu, näiteks veekogudel ning väga soistel aladel, kust kaudu ebaseaduslikult piiriületamine oleks äärmisel keeruline ja valvamine. Neis kohtades on oluliselt mõistlikum piiri valvata tehniliste vahenditega. Järgnevatel aastatel läheb edasi ka seiretehnika paigaldamine meie jõe- ja maismaapiirile, et meie piirivalvurite tööaega paremini ära kasutada – et nad teaksid olla seal, kus neid kõige rohkem vaja on.
Narva kordoni rekonstrueerimine, viivitusaed ning seirepositsioonid Narva jõel rajati riigieelarvest ning seiretehnika paigaldamist maismaapiirile ning Narva jõele ning juhtimiskeskusesse kaasrahastas Euroopa Liit.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
