Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Naised, olge valvel! Täna astub Stedingus majas üles üks tõeliselt kuum meesluuletaja, kes on hetkel veel vallaline. Mitu luulekogu avaldanud Lauriito oli nii lahke, et andis enne esinemist Lõunaeestlasele avameelse intervjuu, kus ta paljastab ka selle, millised naised talle kõige rohkem meeldivad. Lugege omal vastutusel!

Lauriito, me ei ole varem kohtunud, aga olen Sinust juba väga palju kuulnud. Kas kuuldus selle kohta, et oled meesluuletajate seas kõige suurem naistemees, vastab tõele? Kirjelda end mõne lausega.

Lauriito Meriloo: Kirjeldan ja tutvustan end tavaliselt lausega: „Tere, olen Lauriito, Tartu NAKi esipervert. 2 korda lahutatud, lapsi 3-9. Usun igavesse armastusse ja loodan veel vähemalt korra abielluda.

Naisemehekuulsus on vaieldav. Eks ma omal moel olen ise ka tagant õhutanud neid kuulujutte, liikudes kaunite neidude seltskonnas ja vastates uudishimulikele, et „oh, me oleme sõbrad” või „härrasmees ei räägi sellistest asjadest” või rõhutatult „selle-ja-selle seltskonnakaunitariga ma ei ole maganud, ausõna!” Inimesed on väiklased ja kadedad, pruugib mul vaid mainida, et ei ole kellegagi suhtes või seksinud, kui juba hommepäev on pool linna täis pahatahtlike eksarmukeste (-naiste) või vihaste oponentide sosistamist, et näed, eitab, küllap selle taga ikka midagi on.

Osaliselt tuleb kardetavasti säärane kuulsus ka minu avameelsusest ja loomingust, teine pool on tingitud metsikutest üliõpilasaastatest, kui lõin Tartusse loominguliste inimeste kommuuni. Meie majas elas hiilgeajal 14 inimest, aga alati, kui mõni neiu kuskil juhtus oigama, läks kõik minu arvele. Et näed, Lauriito on jälle mingi piffi oma tuppa vedanud 🙁

Mis nippidega Sa vastassugupoolt võlud-võrgutad?

Lauriito: Suur osa minu veetlusest tuleb mu lapsikusest arvatavasti. See on puhas ja naiivne armastuseusk, mida ma kuulutan ja ise olen kõige selle rikkumata süütuse kehastus (sündinud neitsi). Vastandlikkus ja romantika veetleb ja tõmbab ligi – kui minus on koos nii ebainimliku libiidoga pervert kui kristlike põhimõtetega seksuaalse karskuse ja moraali eest võitleja, tähendab see justkui, et igav ei hakka. Ju see meelitabki.

Turunduslikult analüüsides on kindlasti suur osa patenteeritud kaubamärgil „Smallest penis contest finalist.” Selle kontseptsiooni töötasin välja ise, samuti disainisin sobiva logo. Alguselt mõtlesin, et kirjutaks „winner”, aga see tundus hooplemisena, sest tegelikult pole ma ühelgi sellisel võistlusel osalenud, võitmisest rääkimata.

Üldiselt on tegu aga tagurpidipööratud Aapo-legendiga, tema kohta räägitakse Tartus, et Ilvesel olevat riist põlvini. Niisiis võtsin ma endale vastupidise turunduslubaduse, sest tegelikult pole tähtis, milline see on – peamine, et räägitaks ja tavaline ei oleks. Ja lõppeks… lähedalt vaadates võib ka väike asi hiigelsuurena tunduda.

Mitu suhet Sul elu jooksul olnud on ja kui pikalt on nad tavaliselt kestnud? Kas sul on olnud pruute ka naisluuletajate seas?

Lauriito: Püsisuhteid on olnud ca 5-6 (oleneb, kas viimast dramaatilist sõprust ka suhteks pidada), pikemad nendest ongi 2 abielu, vastavalt 6 ja 8 aastat. Rõhutaksin siinkohal, et oma esimese suudluse kinkisin koos kõige ülejäänuga esimesele naisele ja seksuaalset lodevust kindlasti ei toeta. Truudust ma iialgi murdnud ei ole, mõnikord ehk painutasin olude sunnil.

Pruute, suhteid ja armumisi on kirjaneitside hulgas ikka olnud, jah. Nii umbes paarikümne ringis. Ka mu viimases kahes luulekogus on neile pühendatud loomingut, nimeliselt saavad tähelepanu Väike Tüdruk, Ratsanik, Karvaste Silmadega Tüdruk, Ürgkirg, 2 ebatüdrukut, PlaanB, Jumalanna, Tiiger Voodis, Miisu, Naine-kelle-keha-räägib, Murdja ning veel mõned. Mulle meeldivadki tegelikult intelligentsed naised, kes oskavad kirjutada vähemalt põhikooli tasemel.

Millised naised Sulle meeldivad? Millised üldse ei meeldi?

Lauriito: Haa! Just vastasin! Samas ma olen naiste intelligentsuse osas ülimalt paindlik. Ebatüdrukuid on väga vähe, sest ilusad neiud saavad enamasti juba kooli ajal tähelepanu ja tegevust ning seetõttu jääb nende vaimne areng teatud määral kängu. Niisiis olen oma lati alla lasknud ega otsi enam süütut vähemalt 130punktise IQ-ga supermodelli. Kuna mul juba puudub naiste tarkuse osas eelarvamus või illusioon, sobibki teha mööndusi eelkõige just selles valdkonnas.

Millest nagu ei tahaks taganeda, oleks ilu ja kombekus. Ja ilu võrdub minu jaoks anorektilisus, st neiu (ala-)kaal peaks jääma kuhugi 50 kilo lähedale, sest kuigi ma olen võib-olla ehk paari 60kilosega ka üksikutel kordadel ja häda sunnil müranud, on need siiski erandjuhtumid. Nagu on öelnud suur filosoof dr Lauriito: „Perfektset naist pole olemas, olgu siis vähemalt täiuslik persegi.”

Kombekus aga võiks tähendada midagi sellist, et noh… mu tutvusringkonnas poleks väga palju sõpru, kes mind huvitava tütarlapsega seksuaalses mõttes on lähedaseks saanud. Parem, kui neid poleks ühtegi – sellised korralikud, keda keegi ei saa, võluvad mind eriti.

Paksudest (st ka normaalkaalus), räpastest ja isegi naiste kategoorias rumalatest naistest püüan ringiga mööda käia (õnneks sellised on tavaliselt lesbid ka).

Räägi oma põnevamatest seiklustest Lõuna-Eestis.

Lauriito: Polegi nagu eriti mingeid seiklusi olnud. Tartus elades ja viimasest lahutusest toibudes oli mul vahepeal komme, et tegin juhuslikult vastu sattuvatele neiudele tänaval abieluettepanekuid ja lugesin luuletusi.

Muidugi järgisin rangelt põhimõtet, et nad oleksid vabad, sest truudusetus on jälk ja ma ei tahtnud ühtki suhet kahjustada.

Teisalt… viktoriaanliku pilguga ülikoolilinna vaadates elatakse ikkagi täielikku porduelu ja sugugi harvad polnud need kahetsusväärsed juhtumid, mil mu muinasjutu-usku robustse seksuaalse naudingu saamise nimel lihtsalt ära kasutati. Eks need tänapäeva naised ongi sellised 🙁

Sinu suurimad saavutused, tähtsaimad teosed kirjandusmaailmas (mida ise kõige tähtsamaks pead)?

Lauriito: Mul on saavutusi nii palju, et enne läheks issanda päike looja kui loeteluga poole pealegi jõuaksin. Ütleme nii, et absoluutsesse tippu olen tõusnud vähemalt viiel-kuuel elualal.

Kirjandus on samas hetkel üks mu prioriteete (abiellumise kõrval) ja mul on siiralt hea meel, et pooled mu raamatud on teeninud ka Kultuurkapitali heakskiidu. See on n-ö vana rasv, kirjutatud põhitöö kõrvalt ja kohati kirja pandud lausa aastaid tagasi. Küll millalgi need tähtsamad teosed ka tulevad, seni pean tugevaimateks raamatuteks just neid Kulka-toetustega ilmunuid – lühijutukogu „Triibuline elu” ja luuleraamatut „Q ja tähed”.

Mis Sul praegu käsil on – uus luulekogu, romaan vms?

Lauriito: Romaanini püüan ka jõuda, kuid kindlasti peaks see läbima enesekriitika filtri ning olema ühtlasi selline, mille peale mu armastatu mind kartma ei hakkaks. Lähiaasta perspektiivis kardetavasti romaani ei tule, esialgu püüaks lõpuni viimistleda veel ühe jutukogu ning üllatus-proosateose, mis loodetavasti huumorimeelt evivatele inimestele meeldib.

Kes on olnud Sinu suurimad eeskujud-mõjutajad?

Lauriito: See on hea küsimus! Mul on väga palju eeskujusid. Nad on kõik ka mainimisväärsed, head, targad ja ilusad. Kõigepealt võib-olla tasuks nimetada tervet NAKi punti – nende toredate inimestega (Aapo, Contra, Ruitlane, Märka, Pehk, Afa jne) tundsin, et olen lõpuks koju jõudnud.

Eesti kirjanikest armastan (nii võib öelda) Mutti ja Kõomäge, kindlasti ka Tederit, Kivirähki, (:)kivisildnikku, Vinti ja paljusid-paljusid teisi. Maailmanimedest meeldivad Houellebecq, Guillou, Waltari, luuletajatest jumaldan Karevat, kuid imetlusväärseid on kahtlemata veel (Runnel, Alliksaar, Viidingud-Ehinid jne jne jne).

Eeskujusid on ilmselt tuhandeid ja mõjutajaid sadu, kusjuures mõjutamiseks ei pea isegi kirjanik olema. Võib olla mõjutab ka pipardav tüdruk, kes üldse või piisavalt kätte ei anna – ja mis ma vaba ajaga ikka teen, küllap kirjutan. Küllap nii kõik kirjutavad: seksi saamise lootuses, seksist mõeldes, seksi meenutades või seksist ülejäävat aega sisustades.

Küsis: IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised