Nähtamatu oht: jäävihma tõttu on halvatud liiklus ja ohus inimelud
Avaldatud: 26 veebruar, 2026Jäävihm on Eesti liikluses üks kõige ohtlikumaid ilmastikunähte, sest selle tulemusel tekib kiilasjää, mis on sageli nähtamatu. Teepind on jäävihma tõttu erakordselt libe ning õnnetuste juhtumise tõenäosus on väga kõrge.
Transpordiameti arendamise osakonna sõnul on jäävihma korral kõige arukam liikluses mitte osaleda ja sõit edasi lükata.
„Kui sõitmine on vältimatu, kohandage sõidukiirus vastavalt teeoludele, isegi kui see tähendab lubatud piirkiirusest aeglasemat liikumist. Lisaks suurendage pikivahet: hoidke eesoleva sõidukiga tavapärasest suuremat vahemaad, et vältida äkkpidurdusi.”
Muuhulgas tuleks ka järske manöövreid vältida ning tagada, et sõidukil on nõuetekohased talverehvid.
Erinevalt lumest ja lörtsist, mis takistavad eelkõige autojuhtide visuaalset võimekust, on Transpordiameti sõnul jäävihma põhjustatud libedus tihtilugu ootamatu ning selle tulemusel võivad juhtuda tõsised liiklusõnnetused.
Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste meenutas, et neli aastat tagasi Vabariigi aastapäeva ajal oli jäävihm niivõrd tõsine, et aknast välja vaadates libisesid teedel nii autod kui ka inimesed.
„Jäävihma ajal on õnnetusi väga palju. Enamasti põrkavad kokku sõidukid ning inimesed võivad väga õnnetult kukkuda ja end vigastada. Kui Keskkonnaamet annab välja jäävihma hoiatuse, siis on võimaluse korral targem õue mitte minna,” ütles kindlustusekspert.
Liikluses tuleks tema sõnul olla äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik ning varuda rohkem aega punktist A punkti B jõudmisel. „Kui on oht, et mõni auto ei saa pidama, siis tuleb valmis olla ka selleks, et jalakäijad võivad autodele ette libiseda,” lisas Kirsiste.
Ka teehooldus on jäävihma korral raskendatud
Transpordiameti sõnul on teede soolamine ja liivatamine tõhusad meetmed libeduse vähendamiseks, kuid jäävihma korral ei pruugi neist alati piisata. „Jätkuv jäävihm võib neutraliseerida soola mõju ja pesta liiva teepinnalt minema, mistõttu teede libedusetõrje võtab rohkem aega ja võib olla vähem tõhus.”
Transpordiamet reageerib jäävihma hoiatustele koheselt. „Aktiveerime teehooldajad, kes teostavad libedusetõrjet, sealhulgas soolamist ja liivatamist, et parandada teede seisukorda.”
Lisaks annab amet liiklejatele operatiivselt infot teeolude ja võimalike ohtude kohta läbi erinevate kanalite, sealhulgas portaalis Tark Tee. Mh tehakse koostööd ka teiste ametiasutustega, et tagada liiklusohutus ja vajadusel kehtestada erimeetmeid keerulistes ilmaoludes. Samas võivad teeolud olenemata pingutustest kiiresti halveneda, seega peaks kõik liiklejad sellega arvestama.
Autos võiks hoida aga hädavajalikke tarvikuid, nagu jääkaabits, lumelabidas ja soojad riided juhuks, kui teel tekib vajadus peatuda.
Jäävihm on ohtlik ka koduhoovis
Kirsiste sõnul võib jäävihm ohustada ka elamuid, näiteks tekib selle tulemusel lisandunud jääkoormus katustele või ummistab jäävihm ära vihmaveerennid. Seetõttu tuleks nende seisukorda jäävihma järel kontrollida.
„Jäävihma tehtud kahjud tuleks koheselt üles dokumenteerida, kuid õue minnes tasub olla erakordselt ettevaatlik. Keegi ei taha oma maja ees niivõrd kurvalt kukkuda, et juba niigi ummistatud EMOsse minema peaks.”
Kindlustuseksperdi sõnul käivad jäävihm ja luumurrud käsikäes. Eriti palju on jäävihma ajal täheldada kodarluumurde. „Täiskasvanud inimesel on libedal jääl käele ikka kõrgem kukkumine ning nii neid luid murtaksegi. Kodarluu murru kohal on käsi kipsis tavaliselt neli kuni kuus nädalat, lisaks võib minna vaja kirurgilist sekkumist. Õnnetusjuhtumikindlustus on siis väga tore abiline: valuraha, ravikulud ja päevaraha töövõimetuslehe korral. Seega saavad inimesed rahulikuma südamega paranemisele keskenduda,” lisas ta.
Eraldi tuleb ka lastele sõnad peale lugeda, et nad mõistaks jäävihma tõsidust, sõnas kindlustusekspert, kuna tihe vigastus on ka peapõrutus.









