Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Martin Siplane

Sügisel plaanitakse avada järgmine EIS toetusvoor korterelamute rekonstrueerimiseks. Seekord on erisuseks asjaolu, et toetust ei jagata kiirematele, vaid taotlusi rahuldatakse taotlemisperioodi järel kindlate kriteeriumite alusel moodustatava pingerea alusel.

Üllar Alev, muinsuskaitseameti insener-nõunik

Täpsed tingimused avaldatakse EISi kodulehel vastava määruse kehtestamise järel. Oluline leevendus tehakse Tallinnas ja Tartus asuvate mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete rekonstrueerimise toetamisel, kus tingimuste seas ei ole enam soojustagastusega mehaanilise ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise nõuet. Korteriühistutel on taotluse esitamiseks aega 30 päeva ja siis seatakse majad tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta ning rahastusotsused on plaanitud 2026. aasta algusesse.

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse baasmäär on 30%. Kortermajad, kus on alla 18 korteri saaksid toetust taotleda abikõlbulikest kuludest kuni 40% ulatuses. Kortermajadele, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega külgnevaid asustusüksusi, kohaldub 50% toetusmäär. Muinsuskaitsealadel (v.a Tallinn, Tartu, Rebala ja Valga) asuvatele hoonetele ja kõikidele mälestistele on ette nähtud toetusmäär kuni 70%, olenevalt hoone asukohast.

Peatselt algavatel korteriühistute üldkoosolekutel tasub seega hoone rekonstrueerimist kindlasti arutada, sest ehitusprojekti koostamiseks on veel aega.

Muinsuskodude renoveerimise põhitõed

Muinsuskaitsealustest korterelamutest paikneb suurem osa vanalinnade muinsuskaitsealadel. Enamik omanikke seab oma vanas (kaitsealuses) majas paiknevat renoveerimata korterit uuendades kaks peamist eesmärki: tänapäevaste mugavuste lisamine ja madalamad ülalpidamiskulud sh küttekulud.

Võttes renoveerimise eesmärkideks eelmainitud mugavuse ja energiatõhususe, siis on ehitusprojekti koostamine enne ehitustöid üldjuhul vältimatu. Arusaadavalt saab paremini läbimõeldud projekti, kui lahendada terve maja uuendamine ühe tervikprojektiga võrreldes sellega, kui iga korteriomanik telliks eraldi projekti. Kui iga korteriomanik tellib projekti ja ehitustööd vaid enda korteri ulatuses (vt täpsustav märkus), siis võib tulemuseks olla rikutud välimusega ja terviklikult läbimõtlemata tehnosüsteemidega hoone (loe ka artiklit „RENOVEERIMISVEAD | Kuidas renoveerida kortermaja, et see ei näeks välja nagu inetu lapitekk”). Mainimata ei saa jätta ka suuremat projekti ja ehitustööde kogumaksumust (iga korteri projekti maksumused kokku liites saame suurema kulu kui kõik ühe projektiga lahendades, samuti ehitustööd), ehitustöödest tingitud müra ja häiring pikema perioodi vältel, pidevad vastastikused projektide kooskõlastamised ja läbirääkimised omanike vahel, ebaõnnestunud ehitusetappide liitekohad ja tööde osaline ringitegemine jt probleemid. Seega on korteriühistul igal juhul mõistlik tellida üks terviklik projekt, mida on võimalik finantsvahendite nappuse korral ka etappide kaupa realiseerima hakata. Jääb ka võimalus taotleda riiklikke toetuseid hoone energiatõhususe parandamiseks.

Kahjuks moodustab vanema korterelamu tervikrenoveerimise kulust suure osa remondivõlast tingitud hoone tehnilise seisukorra parendamine: seinte veekahjustuste parandamine, katusekatte uuendamine ja vihmaveesüsteemi asendamine veelekete peatamiseks ning vältimiseks, elektrisüsteemi, tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine jms tööd, mis tuleb teha ainuüksi selleks, et maja säiliks. Samuti esineb veel kortereid, kus puudub tänapäeva ootustele vastav pesuruum ja WC. Eelmainitud tööde teostamine märkimisväärselt energiatõhusust ei paranda ja seetõttu nendele töödele enamasti ka toetusi ei pakuta, kuid kinnisvara väärtust aitavad need kindlasti tõsta. Hoone küttekulusid saab vähendada eelkõige välispiirete soojapidavuse tõstmisega (põrandad, seinad, (katus-)lagi, aknad ja välisuksed), küttesüsteemide ja/või soojusallika asendamisega ning soojustagastusega mehaanilise ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega. Elektrikulu saab vähendada veel vanade valgustite asendamisega uute LED tehnoloogial põhinevatega ja vanemate kodumasinate asendamisel uuemate enegiasäästlikumatega (neid muutuseid teevad omanikud sageli jooksvalt ning energiatõhususarvus üldjuhul eraldi ei arvestata). Elektrikulu on võimalik vähendada ka elektrit päikesepaneelidega juurde tootes.

Siinkohal on paslik ümber lükata väärarvamus, et muinsuskodudes (muinsuskaitsealal paiknevad korterelamud ja mälestisest korterelamud) ei tohi enamikke eelmainitud töid teha. Olenevalt hoone arhitektuurist ja siiani säilinud hoone ehitusaegsetest kultuuriväärtuslikest detailidest tuleb ette piiranguid välisseinte lisasoojustamisele ning heas korras algupäraste akende asendamisele. Kultuuriväärtusliku hoone seinte ja muude välispiirete lisasoojustamist tuleb teha viisil, mis võimaldab alles hoida hoone väärtuslikud detailid (karniisid, krohvidekoor, puitpits, piirdeliistud, algne voodrilaudis, väärtuslikud välisuksed ja aknad) ning tagab hoone välisilme proportsioonide taastamise. Vältida tuleb kultuuriväärtuslike detailide ja viimistluskihtide hävitamist või kahjustamist ning kindlasti on eelistatud nende eksponeerimine nende algsel kohal. Ülejäänud tööd on üldjuhul lubatud kui lahendused on korralikult läbi töötatud ja arvestavad hoone eripäradega. Näiteks ei sobi soojuspumba välisosad ja päikesepaneelid hoone tänavalt vaadeldavatele külgedele, kuid paigutust valides saab need enamasti ikkagi paigaldada. Linnas on kindlasti soovitatav liituda kaugküttevõrguga, kuna see soojusallikas on keskkonnasõbralik ja hoonesisese küttesüsteemi uuendamise mõju väärtuslikule hoonele minimaalne.

Ka arvamus, et midagi hoone välimuses või korterite plaanilahenduses muuta ei tohi on eksitav. Sageli on kortermaju okupatsiooniperioodil suuremal või vähemal määral ringi ehitatud muutes hoone välisilmet või rikkudes hoone kandekonstruktsioone. Ühest küljest võib selliseid muudatusi vaadelda kui aja jooksul perioodiliselt aset leidvat protsessi, kus hooneid on uuendatud vastavalt ehituse aja populaarsetele lahendustele. Teisest küljest on muinsuskaitseliselt eelistatud hoone võimalikult algupärase välimuse säilitamine või ennistamine (eeldab samuti muutust võrreldes olemasoleva olukorraga). Seega hoone muutmine eemaldades hilisemaid väheväärtuslikke kihistusi ja taastades hoone algseid dokumenteeritud ehitusdetaile on enamasti soositud ja mõjub positiivselt ka muinsuskodu kui kinnisvara väärtusele. Lõpetuseks tuleb rõhutada, et okupatsiooniperioodil tehtud remonttööd ja ümberehitused on väga sageli kehva kvaliteediga ja tuleb hea tulemuse saavutamiseks uuesti ümber teha nt mädanenud katusekonstruktsioone on ainult tugevdatud ilma kahjustunud osasid asendamata, põrandatele on lihtsalt lisatud mitmeid uusi viimistluskihte varjates halvas seisus aluspõrandat, kahjustunud kõrge lae alla on lisatud madalam uus ripplagi vähendades nii ka ruumi kõrgust jne. Aga ka iseseisvuse taastamisperioodi alguses oli sageli esimeseks kiireks remondiks pragudega, kõverate või kahjustunud seinte peitmine uue sirge kipsviimistluse taha. Selliste hilisemate kihistuste eemaldamine on sageli mõistlik, kuid sellega kaasneb ka seni peidus olnud kahjustuste korrektne parandamine. Omanik võib sobimatute hilisemate viimistluskihtide eemaldamisega mõnevõrra ruumi pinda ja kõrgust juurde saada ning samuti on võimalik muuta interjööri mitmekülgsemaks eksponeerides vanu korrastatud seinapindasid (palksein või krohvitud pinnad) või parimal juhul konserveeritud seinamaalinguid või uhkeid tapeedikihte. Kokkuvõttes ei ole muutmine keelatud, vaid mõistlikus ulatuses hoopis eelistatud renoveerimislähenemine!

Muinsuskodude omanike renoveerimisteekonna lihtsustamiseks on käimas teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mille fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Üheks esimestest tulemustest on muinsuskodu renoveerimise teekonna kaart, mis toob välja kõik renoveerimisprotsessi etapid koos eesmärkide, seotud osapoolte, riskide ja viidetega erinevatele nõuetele. Juba selge arusaam sellest keerukast protsessist, mida paljud omanikud läbivad vaid kord elus, aitab kaasa paremate ja julgemate otsuste tegemisel. Teekaart on esitatud mitmel alternatiivsel kujul: trükitav A4 formaadis infolehtede komplekt, teekonna tervikskeem suuremas formaadis veebis vaatamiseks või trükkimiseks ja teekaardi sammudega veebis tutvumiseks. Seega peaks iga huviline sõltuvalt lugemiseelistustest endale sobiva versiooni leidma. Teekaardil on välja toodud eelkõige erinevad tegevused alates otsusest renoveerima hakata kuni maja hoolduseni peale renoveerimist. Teekaardil on esitatud erinevate kooskõlastuste vajadus nõutud järjekorras. Senised renoveerimislahendused ehk joonised erinevate hooneosade tehniliselt ja arhitektuurselt sobivaks renoveerimiseks on leitavad muinsuskaitseameti näidissõlmede ja hooneosade näidislahenduste hulgast. Lisaks on koostamisel veelgi detailsemad lisasoojustamise joonised kaitsealustele hoonetel, mille viited lisatakse valmimisel heritageHOME projekti kodulehele.

Vanas kortermajas on oluline omanikevaheline hea koostöö. Muinsuskaitsealuse kortermaja kordategemiseks ei piisa sellest, kui on paar renoveerimissoovi ja võimekusega omanikku ning ülejäänud kaks kolmandikku pole valmis seda suurt tööd ette võtma. Väiksemas korteriühistus võib ainuüksi paari omaniku renoveerimisest keeldumine tähendada plaani katkijäämist kogu maja jaoks. Selline maja saab korda siis, kui need paar omanikku vahetuvad – korterid müüakse uutele aktiivsetele omanikele. Seega tähendab koostöö sageli ka teiste korteriomanike nõustamist korteriühistu sees, et jõuda parima lahenduseni ja investeering maja paremasse tulevikku ning paranenud elutingimustesse saaks teoks.

Märkus: Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 1 alusel jaotub kortermaja kaasomandi osaks ja selle sees olevateks eriomandi osadeks. Seaduse alusel kuulub igale omanikule korter ehk eriomand, mis sisaldab vaid korteri siseviimistlust koos sisustusega ning kogu kandev osa korterelamust ja välispiire koos korterelamu ühiste tehnosüsteemidega on kõigi korteriomanike kaasomand (kandvad siseseinad, välisseinad, katus, sokkel, ühine vee- ja kanalisatsioonitorustikust, tsentraalne ventilatsioonisüsteem, kaugküttesüsteemi osad, elektrisüsteemide ühiselt kasutatav osa jne). Ilma teiste korteriomanike nõusolekuta alguses seotud eesmärkide täitmine pole lubatud, kuna muudetakse kaasomanisse kuuluvat korterelamu osa. Vaata lisaks BuildEST projekti raames koostatud ehitusvea infokaarti „Samm-sammult renoveerimise praktika – renoveerimislukud“ ja teisi ehitusvea infokaarte kliimaministeeriumi lehel.

Viimased uudised