Mõtteid ametnike piiriseminarilt: Piiriäärne elu nõuab eripalgelisi koostöövorme
Avaldatud: 15 august, 2019
Foto: Siseministeerium Kohalike kogukondade turvalisust ning riigiametite sh politsei- ja piirivalveametnike senisest tihedamat süstemaatilist koostööd saaks kõige paremini eest vedada kohalikud omavalitsused.
Ametnike välitööde programmi kuuluval piiriseminaril Valgas arutati, kuidas edendada koostööd kogukonna, omavalitsuse ja riigi vahel, et elu oleks turvaline ka Eesti piirialadel ning piiriületus oleks sujuv.
„Eestis on kahte moodi piiriäärset elu. Valgas on Eesti ja Läti vahel kahe Euroopa Liidu riigi omavaheline piir, aga idapiiri ääres on teistsugused probleemid,” ütles Valga asevallavanem Viktor Mägi. „Vaatamata sellele, et nii Eesti kui ka Läti kuuluvad Euroopa Liitu, ei ole regulatsioonid kahes riigis päris samasugused. Käime koos regulaarselt ja see aitab nii mõnegi meie jaoks olulise piiriülese probleemi lahendada.“
„Praegu on koostöös lünki, mida tuleks täita. Sellest ka meie idee seda parandada uute koostöövormide nagu näiteks kogukonnakeskse lähenemisviisi kaudu,” selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt. „Riik saab oma teenustega kogukondi toetada ja samuti saavad kogukonnad politseile ja piirivalvele toeks olla, et moodustada üks omavahel seotud võrgustik. Selleks tuleb kohalikus omavalitsuses määratleda kogukonnad ja nende esindajad – külavanem, kogukonnavanem vms – ning koos riigiametitega vastava metoodika kohaselt tegutsema hakata.”
Kogukonnakeskse turvalisuse mudelit on viimastel kümnenditel rakendatud mitmes riigis, nagu Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias, kuid üha rohkem ka Euroopas. Teistes riikides kasutatud politseikeskse mudeli asemel, kus võrgustiku keskpunkt asub politseis ja samal ajal ka teistes riigiametites on Eestis kavas juurutada mudelit, kus on keskmes kohalik omavalitsus, kes koondab enda ümber erinevate kogukondade esindajad, riigiametid, eraettevõtted ja kolmanda sektori. Nii on tagatud ühtne probleemide väljaselgitamine, nende tähtsuse järgi määratlemine ning lahendamine. Sellisel juhul ei hakataks piiratud ressursi pärast võistlema.
„Kogukondade sel kombel võrgustamise ja võimestamise idee soovime Kagu-Eestis teoks teha ja seejärel siinset kogemust rakendada ka mujal üle Eesti,” ütles Küüt.
Seminari arutelu ühe ettepaneku järgi tuleks olemasolevaid võrgustikke – pensionäride ühendused, Kaitseliit ja jahimehed – rakendada maksimaalselt.
Juba käivitatud maakondlikele turvalisusnõukogudele võiksid seminaril välja käidud teise idee järgi lisanduda heaolunõukogud omavalitsustesse, millede koostöös saab paremini määratleda ja lahendada ka kogu maakonna ühiseid probleeme. Kohalikku kogukonda on võimalik paremini kuulata näiteks külavanemate kaasamisega heaolunõukogusse kui ka vallavolikogu istungitele, kus nad saaksid oma heaoluprobleeme kirjeldada ja ettepanekuid esitada.
Piiriseminaril osalejad otsustasid esitada „Vunki mano!” loometalgutele siseturvalisust tagavate asutuste, kohalike kogukondade ja omavalitsuste koostöö edendamise idee.
Kagu-Eestis toimuvate ametnike välitööde parimad ideed viiakse Tõrvas 15.–16. augustil toimuvatele loometalgutele, kus neid edasi arendatakse. Loometalgud on ametnike välitööde lõpusündmus, kus sõelutakse välja parimad ettepanekud ning arendatakse neid edasi kohapeal loodavate meeskondade toel.
Ametnike välitööd toovad ühise laua taha Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused ja eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid. Välitööde programmi käigus 8.–16. augustini räägitakse läbi vastastikused ootused ja võimalused Kagu-Eesti arengueeldusi parandada.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
