Mis saab siis, kui politsei näeb pealt sõidukitevahelist plekimõlkimist?
Avaldatud: 14 märts, 2025
Foto: politsei Liikluses juhtub iga päev väiksemaid plekimõlkimisi, kuid kuidas käitub politsei, kui ta juhtub seda pealt nägema? Kas see tähendab automaatselt trahvi või menetlust?
Gjensidige Eesti filiaali sõidukikahjude ekspert Rain Pärnaste selgitas, kui kaks autot põrkavad kergelt kokku ning keegi viga ei saa ja sõidukeid ei ole vaja pukseerida, on tegemist plekimõlkimisega – see on kindlustusjuhtum, mida politsei menetlema ei hakka.
„Kui politsei on liikluses ja näeb plekimõlkimist, võib ta olla abistav osapool, sest paljud juhid ei oska liiklusõnnetuse teadet korrektselt täita. Küll aga ei hakka politsei sellisel juhul protokolli koostama,” märkis ta.
Politsei kutsutakse tema sõnul tihti kohale siis, kui osapooled ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellisel juhul hindab PPA olukorda ja annab vajadusel hinnangu süülisusele. Kui vaja, alustatakse ka menetlust, kuid tavaliselt suunatakse inimesed lihtsalt kindlustusse.
„Politsei trahvib juhti siis, kui rikkumine on tõsisem, näiteks, kui inimene sõidab ilma vastava kategooria juhiloata, on joobeseisundis või ohustab oma sõiduga teiste inimeste elu ja tervist,” rõhutas Pärnaste.
Näiteks võib trahvi saada olukorras, kus juht otsustab rahvarohkes parklas drift’ida ehk sõita tahtlikult külglibisemises, mille käigus ta sõidab otsa teistele autodele. „Kui autode vahel olid ka inimesed, kes küll otseselt viga ei saanud, kuid kelle elu või tervis oli siiski ohus, siis on politseil õigus rikkujat trahvida,” selgitas Pärnaste.
„Ilmselt nägid mitmed inimesed hiljuti meediast, kuidas Tallinnas Smuuli teel toimus avarii, kus üks BMW põrkas oma drift’imise tagajärjel kokku bussiga. Ka sellises olukorras pole enam tegemist pelgalt kindlustusjuhtumiga, sest liiklusohtlik käitumine pani ohtu ka teised liiklejad.”
Tüütud plekimõlkimised parklas
Lisaks liiklusele juhtub plekimõlkimisi palju just parklates. Kindlustusandja soovitab parklas juhtunud liiklusõnnetuse korral mitte sündmuskohalt minema kiirustada. „Kõigepealt soovitan 20-30 minutit rahulikult teise sõiduki juhti otsida. Kui õnnetus juhtus hoovis, tuleks abi paluda naabritelt või teistelt kortermaja elanikelt: inimeste info aitab sageli autoomanikku tuvastada. Kui sattusite avariisse kaubanduskeskuse parklas, võtke ühendust selle infoletiga,” rääkis Gjensiside filiaali juht Raido Kirsiste.
Kirsiste soovitas liiklusõnnetuse põhjustajal registreerida õnnetus Liikluskindlustuse fondi veebilehel avarii.lkf.ee. „Veebirakendus edastab juhtumi materjali koos fotodega kindlustusandjatele, mis kiirendab juhtumi läbivaatamist ja hüvitamist. Juhul, kui õnnetuses on keegi viga saanud, tuleb sellest kindlasti teavitada ja helistada hädaabinumbrile 112.”
Ta soovitas hoiduda paberile oma andmete kirjutamisest ja selle auto esiklaasile jätmisest: see on ebausaldusväärne ja riskantne viis kannatanuga ühenduse võtmiseks, sest märkme jätjat saab hiljem karistada väärteomenetluse korras (liiklusreeglit rikkudes sündmuskohalt lahkumine), kui selle leidnud juht võtab ühendust politseiga. Praegu ulatuvad liiklusseaduse järgi selliste rikkumiste eest trahvid 2400 euroni. Õnnetusest mitteteatamise korral võib tagajärjeks olla ka arrest või juhtimisõiguse äravõtmine.
Kuidas aga vältida segadust pärast plekimõlkimist?
Et vältida tarbetut segadust ja ajakulu, on iga juhi kohustus teada kindlustusprotseduure ning osata liiklusõnnetuse teade õigesti vormistada.
-
Kontrolli, kas keegi sai viga. Kui jah, tuleb kindlasti kutsuda hädaabi.
-
Tee fotod õnnetuskohast, et oleks selge, mis juhtus.
-
Ole valmis täitma korrektselt liiklusõnnetuse teadet.
-
Kui osapooled ei jõua kokkuleppele, kutsu politsei, kes hindab olukorda ja vajadusel alustab menetlust.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
