Mis need on? Midagi kahtlast liigub NATO riikide kohal
Avaldatud: 5 oktoober, 2025
Kuvatõmmis. Sotsiaalmeedias juhitakse tähelepanu, et midagi kahtlast liigub NATO riikide kohal.
Kui algul kasutati selle kohta terminit droonid, siis nüüd kasutatakse mõistet „õhuvaatlused”.
Märgitakse, et neid pole võimalik jälgida, neid pole võimalik tõrjuda ega alla tuua. Ja keegi ei tea, kes neid kontrollib.
See tähendab, et elektrooniliselt pole võimalik neid tuvastada. Neid on võimalik näha ainult silmadega.
Tegemist on arvatavalt millegi väga kõrge tasemega tehnoloogilise imega.
Taani meedia kirjutab, et kui algselt nimetati seda droonide tegevuseks kriitilise infrastruktuuri kohal, siis nüüd nimetas minister seda õhuvaatluseks.
Me nimetame nüüd üha enam seda õhuvaatlusteks, ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen reedel pressikonverentsil.
Enne seda ütles peaminister Mette Frederiksen 25. septembril, et välismaiseid droone on nähtud Taani ühiskonna kõige olulisemates kohtades.
„Droone on nähtud mitmes kohas kriitilise infrastruktuuri, nii sõjaväe kui ka tsiviilinfrastruktuuri lähedal. Need on rünnakud, mida peame ootama veelgi,” ütles ta videokõnes.
Esmaspäeval, 22. septembril suleti Kopenhaageni lennujaama kohal Kastrupis õhuruum mitmeks tunniks seoses sellega, mida politsei nimetas „droonitegevuseks”. Kedagi pole kinni võetud, kuid võimud tegid kiiresti kindlaks, et tegemist oli „võimelise tegutsejaga”.
Peaaegu kaks nädalat hiljem pole süüdistust esitatud. Võimud ei saa ikka veel selget vastust anda, millised konkreetsed tõendid neil on. Ja Taani politsei juht Thorkild Fogde teatas, et politseil puudub endiselt „kindel teave” selle kohta, millised droonid need olid ja kust need tulid.
Keskne küsimus jääb alles:
Kas Põhjamaade suurima Kastrupi lennujaama ja mitmete sõjaväeobjektide kohal üle riigi tegelikult nähti üldse droone?
Reedel toimunud pressikonverentsil kaitseminister Troels Lund Poulseni ja Taani kaitseluureteenistuse juhi Thomas Ahrenkieliga toimus ootamatu ja märgatav retoorika muutus, eriti kaitseministri poolt.
„Ma arvan, et droonivaatluste – või selle, mida me nüüd üha enam nimetame õhuvaatlusteks – kohta nähtu õppetund on see, et drooni või mõne muu objekti täpseks tuvastamiseks on vaja palju erinevaid asju,” ütles ta.
Mette Frederiksen ütles neljapäeval, et oluline on vaadata „suurt pilti”, mitte „üksikjuhtumeid”. Samad signaalid kostisid ka Troels Lund Poulsenilt pressikonverentsil.
Küsimusele, kas see tähendab, et tegelikult ei teata, kas see oli tegelikult hübriidrünnak, mida eelmisel nädalal Taani vastu nähti, vastas kaitseminister:
„Ma ei saa kommenteerida palju rohkem kui see, mida kaitseluureteenistuse juht ütleb, et uurimine on praegu käimas. Aga see, mida me eelmisel nädalal arutasime, oli see samaaegne tegevus, mis toimus Taani vastu mitmes kohas, peaaegu samaaegselt. Ja seetõttu oli tol ajal hinnang, et see oli hübriidrünnak, millega me kokku puutusime.”
Minister ei täpsustanud, mida ta „tol ajal” hinnangu all mõtles – st kas olukord on sellest ajast alates muutunud.
See avaldus on vastuolus võimude ja eriti poliitikute avaldustega päevadel pärast esimesi drooniteateid. Siis ütles Mette Frederiksen, et tegemist oli droonide „rünnakuga”.
Taani ajakirjanikud on märganud retoorika muutust. Pressikonverentsidel öeldu põhjal otsustades on võimude keeles midagi muutunud. Nad on liikunud droonide liikumise ja valgusmustrite üsna konkreetsetelt kirjeldustelt selleni, mida kaitseminister nüüd nimetab õhuvaatlusteks.
Veel ei osata öelda, kas uus sõnastus peegeldab otseselt võimude kahtlust droonide olemasolus. Probleem on selles, et seni pole olnud elektroonilisi vahendeid, mis toetaksid seda, mida inimsilm nägi.
Something advanced is surveying every NATO country.
They can’t track it.
They can’t jam it.
They can’t bring it down.
Nobody knows who controls it. pic.twitter.com/dY8rllKPka— Rony Vernet 🇧🇷 (@RonyVernet) October 3, 2025
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
