Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Maanteeamet

Taristuminister Kuldar Leis saatis kooskõlastusringile riigiteede teehoiukava aastateks 2026-2029. Tänavu suunab riik teehoidu 281,4 miljonit eurot ning nelja aasta peale kokku veidi enam kui miljard eurot, mis sisaldab ka mootorsõidukimaksust laekuvaid vahendeid.

„Järgnevatel aastatel viime ellu taasiseseisvunud Eesti suurima neljarajaliste maanteede ehitusprogrammi, rajades nii Tartu kui ka Pärnu suunal kokku ligi 65 kilomeetrit neljarajalisi teid. Eesmärk on ehitada mõlemad maanteed 2035. aastaks neljarajaliseks. See eeldab nii välisrahastuse olemasolu kui ka riigi iga-aastaseid investeeringuid vähemalt praeguses mahus,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Eelmisel aastal suunasime teede rahastuse kasvule. Taristuehitus vajab järjepidevust ja 2035 siht täitub siis, kui tulevased poliitilised otsused seda kurssi ümber ei pööra.”

Ministri sõnul on  pärast seda, kui Tartuni ja Pärnuni on maanteed 2035. aastaks tervikuna neljarajaliseks ehitatud, võimalik jätkata neljarajaliste teede ehitamist ka teistel olulistel lõikudel. „Selleks jätkame riigi eriplaneeringuga Narva suunal Haljala-Kukruse lõigul ning teeme ettevalmistusi riigi eriplaneeringu algatamiseks Uulu-Ikla lõigul.”

Järgneval neljal aastal investeerib riik põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisse üle 376 miljoni euro. Pärnu suunal valmib ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal 20 kilomeetrit neljarajalisi lõike.

Tänavu rekonstrueeritakse maanteid ligi 60 kilomeetri ulatuses mitmel pool üle Eesti. Tööd toimuvad Ida-Viru, Harju, Pärnu ja Tartu maakondades ning ka Viljandi- ja Valgamaal. Neljal aastal kokku rekonstrueeritakse üle 180 km teid. Rekonstrueerimine tähendab, et tee ehitatakse põhjalikult ümber ehk uuendatakse nii teekate kui ka tee alus, samuti asendatakse või remonditakse tee juurde kuuluvad rajatised.

Kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eelarve kasvab tänavu ligi neli korda – mulluselt 3,1 miljonilt sel aastal 12 miljoni euroni ja püsib samas suurusjärgus ka edasistel aastatel.

Ka liiklusohtlike kohtade ümberehitamise rahastus suureneb hüppeliselt – eelmise aasta 0,9 miljonilt eurolt 5,8 miljoni euroni tänavu ning 8,6 miljoni euroni 2027. aastaks. Selle aasta kruusateede ja liiklusohtlike kohtade objektide nimekirjad avalikustab Transpordiamet pärast teehoiukava kinnitamist valitsuse poolt.

Lisaks alustatakse sel aastal Tiksoja silla ja ristmiku põhiprojekti koostamisega, mis  kestab ligikaudu kaks aastat. Samuti rajatakse Keila lõunapoolne ümbersõit koos Keila jõe silla ja raudtee viaduktiga ning selle ehitus on kavandatud aastateks 2027–2028.

Riigiteede teehoiukava kehtestab riigiteede korrashoiu ja arenduse põhimõtted ning rahastusmahud aastateks 2026–2029 ja annab ülevaate eesmärkidest kuni aastani 2035.

Viimased uudised