Minister Kristina Kallas märkis, et Eesti haridussüsteemi jaoks on uus õppeaasta ajalooline. „Sel aastal algab esmakordselt taasiseseisvunud Eesti kõigis 1. klassides õppetöö eesti keeles – kooliteed alustab 1. klassides kokku 15 000 õpilast,” ütles Kallas.
Pressikonverentsil osalenud Tallinna Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas kinnitas, et koolid on eestikeelsele õppele üleminekuks valmis.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ja ministeeriumi tehisintellekti töörühma liige Jaan Aru tõdes, et tehisaru on tulnud, et jääda. „Muutub õppimise ja õpetamise protsess, ka kodused ülesanded. Kodutööd ei saa olla sellised, kus tehisarul on võimalik õpilase eest mõttetöö ära teha,” sõnas ta ja julgustas õpetajaid tehisaru võimalustega tutvuma.
Algavast õppeaastast ühtlustatakse keskharidustaseme õppesse ja kutseõppesse vastuvõtu tegevuste aeg, nii et gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saavad otsuste tegemisel kasutada põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kõik põhikooli lõpuhinded peavad olema välja pandud hiljemalt 1. juuniks, mis on ühtne kuupäev kõigi koolide jaoks ja loob võrdsed tingimused kõigile õpilastele üle Eesti. Ühtne lähenemine loob selge ajaraami nii õpilastele, õpetajatele kui ka koolidele, võimaldades kõigil õppeprotsessi ja ettevalmistusi aegsasti planeerida.
Septembrist jõustuvad ka ajakohastatud õppekavad, mis vastavad kaasaegse hariduse nõudmistele ning arvestavad muutunud õpikäsituse ja ühiskonna vajadustega. Üks olulisemaid muudatusi on detailse õppesisu viimine määrusest juhendmaterjalidesse. See annab õpetajatele suurema vabaduse olla õpitulemuste saavutamisel loovam. Ainekavades pööratakse senisest enam tähelepanu praktiliste oskuste arendamisele, kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusele ja õppijakesksele lähenemisele.
Jätkub ettevalmistus reformiks, et tõsta õppimise kohustus 18. eluaastani ehk kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 600 põhikoolilõpetajat ning suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja. See suurendab kvalifitseeritud tööjõu puudumise probleemi, kuna tööturul on edukalt läbilöömiseks põhiharidusest vähe. Pikaajalise majanduskasvu tagamiseks vajame tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks peab tõstma Eesti elanike keskmist haridustaset. Käimas on ka kutsehariduse reformimine, et muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetajatel edukalt rakendust leida tööturul või jätkata õpinguid kõrghariduses. Kutseharidusõpe muutub senisest paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad.
Jätkuvad tegevused, et vastutus keskhariduse eest liiguks 2035. aastaks riigile. Eesmärk on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav optimaalne koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti.
Septembrist alustavad tööd uus riigigümnaasium Rae Gümnaasiumis ja Kiviõli Riigikool ning riik võtab üle Narva ja Kohtla-Järve täiskasvanute koolide pidamise. Tänavu suvel kinnitatud põhikoolivõrgu investeeringute kava kohaselt hakatakse Ida-Virumaale planeerima ja rajama 6 uut koolihoonet – 2 Kohtla-Järvele ning 1 Iisakusse, Narva, Narva-Jõesuusse ja Toilasse. Ida-Virumaast saab hiljemalt 2029. aastal esimene maakond Eestis, kus on täielikult korrastatud koolivõrk.
Algavast õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, millega piiratakse teist ja enamat korda samal kõrgharidustasemel tasuta õppimist. Muudatustega luuakse paremad võimalused omandada tasuta kõrgharidus esimest korda õppesse kandideerijatele. Jätkub arutelu kõrghariduse rahastamisest ning ministeerium kutsub kokku kõrghariduspoliitika nõukoja, kuhu kaasatakse nii kõrgkoolide, tööandjate kui üliõpilaste esindajad. Töörühma ülesandeks on välja töötada kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepitakse kokku riigi ja tööturu vajadustele vastav kõrghariduse rahastamine ning üliõpilaste omavastutuse ulatus. Lisaks on ministeerium ette valmistamas õppelaenu süsteemi reformi, et muuta õppelaenu võtmine õppijatele paindlikumaks ja atraktiivsemaks ning võimaldada võrdsemat ligipääsu haridusele.
- Tähtsamad tegevused 2024/2025. õppeaastal ja õppeaasta arvudes.
- Pressikonverentsi saab järelvaadata ministeeriumi Facebookis.
Loading ...
