„Rong alles sõitis jaamast välja ja pole veel hoogu sissegi saanud,” ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Anname nüüd lastele ja õpetajatele aega ja koolirahu, anname neile võimaluse ise sättida sõidu tempot ja harjuda teekonnaga. Usaldame õpetajaid. Ülemineku edukusele saab hinnanguid anda mitme aasta pärast, mitte mõne päeva, nädala või kuu järel.”
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul peab lapse emakeelest sõltumata esikohale seadma lapse huvid ning iga laps väärib austust ja toetust kooliteel. „Oluline roll on siin ka lapse vanematel, kes saavad lapsele pakkuda vajalikku tuge ja turvatunnet ning luues kodus keskkonna, kus laps tunneb end hoituna ja väärtustatuna. Turvaline kodu ja toetav vanemlus on vundament, millele rajatakse lapse enesekindlus ja valmisolek kooliteed alustada.”
Ülemineku edukaks toimumiseks on vaja, et kool ja kodu teeksid koostööd ning vajalikku tuge saaksid nii õpetajad kui lapsed lasteaias ja õpilased koolis, samuti lapsevanemad.
Eesti keelest erineva emakeelega lapsevanem peaks oma eesti keeles õppivat last igati toetama ja olema lapse edusamme oodates kannatlik. Lapselt, kes alles läks lasteaeda või kooli, ei saa oodata nädala või isegi paari kuu pärast head eesti keele oskust. Oluline on teada, et kui eesti keelest erineva kodukeelega laps satub eestikeelsesse õpikeskkonda, on loomulik, kui tal tekib nn vaikiv periood. See möödub, kui laps on õpikeskkonnaga kohanenud. Taolises olukorras saab lapsevanem last toetada, näidates üles huvi eesti keele vastu.
Lasteaias toetatakse eesti keelest erineva kodukeelega laste eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.
Lapse keeleoskus areneb kõige paremini igapäevase suhtluse käigus, kuid suheldes võib tekkida ka probleeme ja barjääre. Sujuvat suhtlemist võib takistada puudulik keeleoskus, hirm teha vigu või stress, mis kaasneb teises keelekeskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja kannatlikkusega neid probleeme leevendada.
Suheldes lapsega, kellel on raskusi eesti keeles väljendumisega, võiks meeles pidada järgmist:
- Ole tähelepanelik kuulaja, tehes pingutusi ka vigasest kõnest arusaamiseks.
- Anna tagasisidet, nooguta ja naerata ning näita igal viisil, et kuulad ja püüad mõista.
- Räägi aeglaselt ja selgelt.
- Rääkides vaata lapsele otsa, et ta saaks jälgida su näoilmet ja suu liikumist.
- Esita üks küsimus korraga ja anna aega vastuse sõnastamiseks.
- Julgusta last rääkima ja kiida teda edusammude eest.
- Pea meeles, et võõrkeeles rääkimine väsitab last palju rohkem kui emakeelne suhtlus.
Koolil on eesti keelest erineva kodukeelega lapse toetamiseks mitmesuguseid võimalusi:
- Eesti keele efektiivseks õpetamiseks on soovitav koolis õpetada eesti keelest erineva emakeelega lastele eesti keelt väiksemates rühmades.
- Luua eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele eraldi eesti keele õpiabitunnid. Õpilased saavad õpiabitundide ajal kodutööde tegemisel abi ning lapsevanemad ei pea muretsema, et lapsel jääb midagi vähese eesti keele oskuse tõttu tegemata.
- Kaaluda võimalust moodustada klasse, kus eesti keelest erineva kodukeelega laste osakaal ei ole suurem kui veerand õpilaste üldarvust.
- Keelekümbluse elementide ning lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodite kasutamine koolis eesti keele efektiivsemaks omandamiseks. Lisaks kasutada õpetamisel eripedagoogilisi võtteid ja meetodeid.
- Et vältida keelelistesse raskustesse sattuvate õpilaste motivatsiooni langust, kohanemisraskusi, vastumeelsust kooli suhtes, koolitõrget või koolikohustuse täitmist, tuleb koolides luua ennetavalt tugimeeskonnad.
- Oluline on eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste kaasamine kogupäevakooli õppimisse ja huviringidesse, et luua võimalus koduste tööde tegemiseks ja eesti keele praktiseerimiseks väljaspool õppetunde ja huviringides.
Lisainfo:
- Eestikeelsele haridusele ülemineku juhendmaterjal haridusasutustele.
- Eestikeelsele õppele ülemineku korduma kippuvad küsimused: https://hm.ee/uleminek
Loading ...
