Minister Hartman: Teeme ära liikumispöörde!
Avaldatud: 26 september, 2022
Eelseisva liikumisaasta ja alanud spordinädala valguses on paslik rääkida aktiivse liikumise olulisest. Liikumine on teema, mis puudutab igaüht – lapsi, noori, täiskasvanuid ja eakaid. Liikumine pakub ehedaid emotsioone ja elamusi, siirast rõõmu ja head tuju. Kehaline aktiivsus tugevdab tervist ja vaimu, samuti vaimset tervist. Kuid vaatamata sellele liigume me ikka liiga vähe!
Terviseradadel näeb arvukalt inimesi, kõikjal Eestil toimub ohtralt spordisündmusi, kuid Kultuuriministeeriumi tellitud värske liikumisuuringu tulemused on murettekitavad. Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe, igapäevaselt ei liigu piisavalt 57 protsenti õpilastest ja 58 protsenti täiskasvanutest. Sama uuring tõestas selgelt ka, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.
Oleme Euroopa Liidus tervena elada jäänud aastate poolest meeste lõikes tagantpoolt kolmandad, naiste arvestuses tagantpoolt kümnendad. Selle suundumuse muutmiseks vajab Eesti süsteemset liikumispööret – otsustavat muudatust liikumisharjumustes, et pikeneksid tervena elatud aastad. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, tõhusamaid ja odavamaid viise oma tervise parandamiseks. Tiigrihüppe kõrval peame tegema Eesti elanike heaolu parendava kolmikhüppe. Selleks, et jõuda aastaks 2030 liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele, peab selleks ajaks vähemalt kaks kolmandikku Eesti elanikest regulaarselt liikuma.
Mida selleks teha? Just lapsevanemad saavad olla oma lastele nii sõnade kui ka tegudega eeskujuks ja tuua neid spordi ja liikumisharrastuste juurde. Ühised matkad, metsajooksud, rattaretked, pallimängud ja paadisõidud laovad vundamenti elukestvatele harjumustele. Samuti on oluline, et igas Eesti nurgas oleks aktiivsust soosiv keskkond – heas korras sporditaristu ja tervisespordikeskused ning pühendunud õpetajad ja treenerid. Liikumise kirjaoskuse arendamises on tähtis roll ka lasteaial ja koolil ning liikumisõpetuse õppekava rakendumisel.
On selge, et murrangut ei tule, kui laste ja noortega tegelevaid inimesi ei väärtustata ega tunnustata. Üheks suuremaks inspiratsiooniallikaks lastele on kompetentne innustav treener. 2023. aasta riigieelarvest eraldatakse treenerite palgatoetuseks lisaks 4,5 miljonit eurot, mis võimaldab uuel aastal koos kohalike omavalitsuste ja spordiklubide panusega tõsta kõrgema taseme treenerite miinimumpalka 1020 eurolt 1400 euroni. Kasv on 37 protsenti ning liikumisaastale kohaselt on see rekordiline kasv. Loodetavasti motiveerib palgakasv noori inimesi treeneri elukutset valima.
Liikumisuuringust ilmnes veel, et veerandil Eesti elanikkonnast pole kunagi olnud sportlikku hobi, kuid samas kolmveerandil elanikest on olnud spordiga kiiduväärne kokkupuude. Siit tuleneb kaks võtmeprobleemi: kuidas toetada inimeste jäämist hobi- või tervisespordi juurde ning kuidas mõjutada neid inimesi, kes pole tervisespordiga sina peal olnud, rohkem liikuma ja hobispordist huvituma.
Kindlasti aitavad heas korras sportimisrajatised liikuma tuua inimesi, kes seda varem teinud pole või spordivad harva või lausa haruharva. Selleks investeerib riik regionaalsete tervisespordikeskuste arendamisse, et toetada olme- ja teenindushoonete rajamist. Ikka selleks, et igas maakonnas oleks kohad, mis pakuksid inimestele häid tingimusi ja teenuseid. Liikumisvõimalusi laiendaks ka see, kui koolide ja lasteaedade spordi- ja mänguväljakud oleksid senisest enam avalikuks kasutamiseks.
Liikumisharrastuse edendamise alus on koostöö ning teadlikkuse kasvatamine. Eesti Olümpiakomitee on alustanud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse loomist, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskne juhtimine ja arendamine. Valdkonnas on väga palju organisatsioone ja inimesi, kelle südamekutse on liikumine. Koostöös ja ühiseid eesmärke seades saame palju rohkem ära teha ning tuua liikumine prioriteediks valdkondade üleselt. Lisaks on sihiks tegevuste koordineerimine ning liikumisalase kompetentsi teadlikkuse tõstmine kohalikes omavalitsustes.
Mitmed eelnevad uuringud on näidanud et üle 90 protsendi elanikest peab liikumist oluliseks, kuid nad ei jõua ise tegudeni ning takistused aktiivsemaks liikumiseks inimeste endi hinnangul suuresti puuduvad. Liikumine algab mõtteviisist ja väikestest sammudest. Kui olete pikemat aega mõelnud proovida uut spordiala või liikumisviisi, siis tehke julgelt see samm, registreerige ennast trenni või minge metsarajale kepikõndi ning võtke sõber ka kaasa!
Meil on kenake hulk liikumis- ja spordiharrastajaid, kuid meid saab olla palju rohkem. Oleme rahvana tõestanud oma edukust nii IT-valdkonnas kui ka hariduses, nüüd on õige aeg näidata, et eestlased on ka aktiivsed liikujad. Nii saame koos ellu viia vajaliku liikumispöörde.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
