Ministeeriumi nõunik: Turvalisus ei ole kellegi teise töö
Avaldatud: 24 aprill, 2025
Nurmely Mitrahovitš. Foto: Siseministeerium Sel kuul tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuringu tulemusi. Sealt selgus, et paljudes kohalikes omavalitsustes on turvatunne jms näitajad veidi langenud.
Seda, kuidas ühes või teises omavalitsuses inimesed rahul on, saab vaadata siit.
Sellest tulenevalt kirjutas siseministeeriumi korrakaitse- ja süütemenetluse osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš arvamusloo, miks see nii on ning tõi välja lahendused, mida kohaliku omavalitsuse tasemel saab teha ning mida nad juba teevad, et seda parendada juhtides tähelepanu, et turvatunne algab igaühest endast.
Järgneb Nurmely Mitrahovitši arvamuslugu.
Liiga sageli eeldame, et keegi teine hoolitseb meie turvalisuse eest – olgu selleks politsei patrull, turvakaamerad või päästeameti kiire reageerimine. Tegelikkuses sõltub turvalisus suuresti meist endist ning sellest, kui vastutustundlikult me igapäevaselt käitume – sinu ja minu igapäevastest teadlikest valikutest ja tegudest.
Viimastel aastatel on Eesti elanike turvatunne vähenenud. “Elanike rahulolu uuringu ” andmetel on langustrendis nii see, kui turvaliseks peetakse oma koduümbrust, kui ka see, kuivõrd kindlalt tuntakse end pimedas liikudes. Vähenenud on ka nende inimeste osakaal, kes hindavad oma elukeskkonda väga turvaliseks.
Miks see nii on? Üheks põhjuseks on info üleküllus ja negatiivse sisuga meediakajastused. Iga päev jõuavad inimesteni uudised vägivallajuhtumitest, liiklusõnnetustest või sotsiaalsetest konfliktidest – tihti kaugetes piirkondades, kuid mõju on vahetu. Sotsiaalmeedia võimendab seda tunnet veelgi, tuues esile ka väiksemad vahejuhtumid, mis jätavad mulje, et oht on kõikjal. Inimese turvatunne ei põhine ainult statistikal, vaid ka emotsioonidel ja tajul.
Samuti mõjutavad turvatunnet piirkondlikud erinevused. Väiksemates kogukondades tunnevad inimesed end turvalisemalt, samas kui suuremates linnades ja tihedama asustusega piirkondades on turvatunne madalam. See võib olla seotud suurema kuritegevuse, anonüümsema elukeskkonna või kehvema infrastruktuuriga.
Veel üks oluline aspekt on liikluskultuur. Kui liikluskäitumine muutub hoolimatuks, kannatavad kõik. Pandeemiajärgne aeg, majanduslik surve ning üldine ärevus kanduvad üle ka liikluskäitumisse. Kiirustamine, agressiivne sõidustiil ja vähenenud sallivus teiste liiklejate suhtes muudavad liiklemise stressirohkeks. Ka liiklusõnnetuste arv on statistiliselt suurenenud. Need trendid näitavad, et turvatunde tõstmiseks on vaja teha ühiselt tööd. Riigi ja omavalitsuste tasandil on võimalik olukorda parandada mitmel moel.
Üheks võimaluseks turvalisuse tõstmisel on tõhustada koostööd politsei ja kohalike omavalitsuste vahel, et suurendada avaliku ruumi ohutust ning ennetada õigusrikkumisi.
Kogukondliku sidususe tugevdamine aitab kujundada turvalisema elukeskkonna, sest üksteist tundvad ja toetavad inimesed märkavad ohtusid kiiremini ning suudavad neile paremini reageerida. Samuti tuleb parendada liikluskultuuri, et tagada ohutus nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.
Olulist rolli turvalisuse parandamisel mängivad maakondlikud turvalisuse nõukogud, mis koondavad omavalitsuste, politsei, päästeameti, ettevõtete ja kogukondade esindajad. Nende eesmärk on analüüsida kohalikke ohte ning töötada välja ennetusmeetmeid. Näiteks kui mõnes piirkonnas sageneb kelmuste arv, saab nõukogu algatada teavituskampaaniaid ja koolitusi, et inimesed oskaksid paremini ohte märgata. Samuti korraldavad nad kriisiõppusi, et harjutada elanike tegutsemist looduskatastroofide, elektrikatkestuste või muude hädaolukordade korral. 2024. aastal keskendusid maakondlikud turvalisuse nõukogud ennetustööle, kriisivalmiduse tõstmisele ja kogukondade teadlikkuse suurendamisele. Koolides ja kogukondades toimusid kriisiõppused, et õpetada inimesi hädaolukorras tegutsema.
Lisaks turvalisuse nõukogudele käivitus Siseministeeriumi eestvedamisel 2023. aastal turvalisuse arenguprogramm, mis kestab kuni 2027. aastani ja hõlmab kuueteistkümmet omavalitsust üle Eesti. Tegemist on olulise sammuga, mille eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust turvalisuse valdkonnas ning toetada teadlikumat ja süsteemsemat lähenemist turvalisuse kavandamisele.
Esimene programmiperiood sai hoo sisse 2023. aastal ning selle raames osalevad Tallinn, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva, Rapla vald, Kohtla-Järve ja Viljandi. Need omavalitsused on võtnud endale rolli olla teistele teerajajad, arendades koostöös riigi ja kogukondadega uusi lahendusi otsides, mis aitavad kujundada turvalisemat ja sidusamat elukeskkonda.
Turvalisus ei ole midagi, mida märkame alles siis, kui see on kadunud – see on midagi, mida saame iga päev teadlikult hoida ja tugevdada. Elanike teadlikkuse tõstmine, kogukondlike algatuste toetamine ja ennetustegevustesse panustamine on sammud, mis aitavad luua turvalisemat keskkonda. Kui tahame, et meie kodukoht, maakond ja kogu riik oleksid turvalised, peame ka ise sellesse panustama. Kas oled valmis vastutama?
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
