Ministeeriumi kommentaar Riigikontrolli teatele: Riigil on kasutamiseks valmis kümme elu- ja ärisündmusteenust, uued arendused on töös

Foto: Stenbocki maja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tervitab Riigikontrolli tähelepanu sündmusteenuste arendamisele ning nõustub soovitustega, millest paljud on ministeeriumil juba töös. Ministeeriumi hinnangul on vääriti tõlgendatud, et riigil pole siiani õnnestunud luua veel ühtegi kasutamisvalmis digitaalset sündmusteenust. Riigil on kasutamiseks valmis viis elusündmusteenust, kolm on peagi valmimas ning järgmise aasta lõpuks on erinevatel küpsustasemetel valmis vähemalt kümme elusündmusteenust. Ärisündmusteenuseid on ettevõtjatele loodud samuti viis, millest kolm on andmevahetusega teenused, nt volituste haldamise lahendus „Pääsuke”, finantseerimise ning tähtajaliste kohustuste rakendus.

Sündmusteenuste arendamisel on tegemist suuremahulise ja väga paljusid osapooli puudutava teenuseinnovatsiooniga, kus tulemuseni jõudmine vajab pikaajalist järjekindlat koostööd, etapiviisi ja paindlikku lähenemist ning paljude asutuste infotehnoloogiliste lahenduste paralleelset arendamist. Samuti vajavad need protsessid rahalisi vahendeid.

Mööname, et sündmusteenuseid on ministeeriumil õnnestunud arendada soovitust aeglasemas tempos, mis on olnud suuresti tingitud sellest, et raha teenuste arendamiseks eraldati ministeeriumile alates 2022. aastast.

Sündmusteenuste arendamiseks investeeritud raha eest on praeguseks valminud üksjagu teenuseid. Inimestele on tänaseks kasutamiseks valmis elusündmusteenused, mis kätkevad abiellumist, lapse saamist, kaitseväekohustuse täitmist, Eestis kohanemist ja lähedase surma. Tegemist ei ole üksnes infoteenustega, vaid need on sündmusteenused, kus erinevate asutuste pakutavad teenused on inimese jaoks ühte riigi teabeväravasse sujuva kasutajateekonnana kokku toodud. Inimene ei pea ise erinevate asutuste kodulehekülgede vahel orienteeruma info otsimiseks. Küll aga on sündmusteenustel erinev küpsustase.

Näiteks abiellumisavaldus ja lahutuse avaldus olid ühed viimased teenused paberkandjal, kuid nüüd on neidki võimalik esitada digitaalselt (lahutuse avaldus alates 1. dets 2024). Lisaks tegeleme võimalusega tellida uued isikut tõendavad dokumendid juba üheskoos avalduse esitamisega. Oleme edasi arendamas ka lapse saamise, lahutuse ja erivajadusega lapse toetamise teenuseid ning peagi avamas pensionile jäämise sündmusteenust.

Elusündmusteenuste uuendatud visioon ja tegevusplaan aastani 2030 valmib 2025. aastal.

Nõustume, et sündmusteenuste arendamine on keeruline protsess, kus lisaks arendusele on olnud väljakutseid ka õiguslike probleemide ületamisel. MKM saatis 2024. suvel kooskõlastusringile avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis teeb võimalikuks sündmusteenuste järgmise arenguetapi. Muudatustega täpsustatakse Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu ning luuakse selgem õiguslik alus, et riigi keskses teabeväravas saaks kuvada inimese kohta käivat isikustatud teavet ning seeläbi personaalset infot temaga seotud sündmusteenuste menetluse protsessist.

Ärisündmusteenuste vaates on järgitud teekaarti, mis on loodud aastani 2025. Teekaardil toodud ajaraamistikus on olnud eesmärgiks arendada teenuste MVP ehk minimaalne töötav toode. Praeguseks on loodud ettevõtjatele finantseerimise, tähtajaliste kohustuste, volituste haldamise rakendused, samuti uuendatud ettevõtja postkasti ja loodud ettevõtja andmekaart. Käesoleval aastal toome ettevõtjateni töötajatega seotud, tegevuslubade- ja majandustegevusteadete ning äritegevuste toetavate teenuste lahendused. MKM on alustanud ärisündmusteenuste tulevikuvisiooni loomisega, mille käigus hinnatakse ka praeguste teenuste vastavust ettevõtjate vajadusele ja edasisi arendusvajadusi, senisest teekaardist puuduolevaid teemasid ja ettepanekuid uuteks sündmuspõhisteks, proaktiivseteks või infoteenusteks. Seejärel on võimalik täpsustada tegevuste rahastusvajadus järgmise teekaardi perioodiks ja planeeritud tegevused ellu viia.

Nõustume, et koostöö ja kõikide arendusega seotud osapoolte kaasamine on väga oluline võtmekoht sündmusteenuste edukaks loomiseks ning kasutajakesksuse ja proaktiivselt toimivate teenuste tagamiseks, mis vastavad lõppkasutaja ootusele. Samuti nõustume, et ärisündmusteenuste terviklikuks toimimiseks on oluline liidestada teenustega võimalikult suur hulk asutusi.

MKM on saanud siiski ärisündmusteenused minimaalsel tasemel tähtajaks valmis. Tõsi – nendega liidestujaid on tõesti vähem, kui olime soovinud. Kuid vaatamata sellele käivad ka praegu aktiivsed ettevalmistustööd erinevate asutustega, et nad saaksid liidestuda tähtajaliste kohustuste portaaliga. Näiteks Statistikaamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). PRIA peaks kava kohaselt tähtajaliste kohustuste teenusega liituma järgmise aasta aprillis ja RIK hiljemalt septembris. Läbirääkimisi liidestumiseks peetakse või planeeritakse veel rohkem kui kümnes asutuses.

Ettevõtte rahastusvõimaluste rakendusega on liidestunud juba Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), PRIA, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse infosüsteemide kaudu pakutavad toetused.

Olemasolevate liidestujate kaudu on finantseerimisvõimaluste rakenduses ettevõtjatele nähtavad järgmiste asutuste toetused: PRIA, RTK SFOS süsteem ning sellega seoses Riigi Tugiteenuste Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), SA Valgamaa Arenguagentuur, Võrumaa Arenduskeskus, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Hiiumaa Arenduskeskus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, SA Läänemaa, SA Järvamaa, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.

Samal teemal

Viimased uudised

Foto: Stenbocki maja