Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Sotsiaalministeerium soovib suurendada ohutust ujulates, basseinides ja veekeskustes ning teeb vee puhastamise nõuded paindlikumaks. Ühe olulisema muudatusena peab veekeskustel olema vetelpääste võimekus. Edaspidi saab kasutusele võtta ka veepuhastustehnoloogiaid, mis kaotab vajaduse kasutada kloori.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Ramon Nahkuri sõnul on veekeskustes oluline sukeldumisvõimelise vetelpäästja kohalolek.
„Vetelpäästet võtavad paljud veekeskused juba praegu tõsiselt, aga nüüd rõhutab seda ka seadus. Kuigi õnnetusi täielikult vältida ei saa ja igaühe enda vastutustundlik käitumine on oluline, aitab kohapealne vetelpäästja kiire tegutsemisega oluliselt vähendada traagiliste juhtumite riski. Ujulates ja veekeskustes peavad tundma end turvaliselt kõik külastajad, nii pered kui ka sportlased.  Lahendused ennetamiseks peavad olema maksimaalselt läbimõeldud,” selgitas Nahkur ja lisas, et veekeskuste atraktsioonid peavad olema turvalised ja vetelpäästjad pädevad. Ka iga külastaja saab kaasa aidata, olles tähelepanelik, jälgides enda ja teiste heaolu ning vajadusel abi kutsudes.
Kooskõlastusringile läinud määrus ei nõua vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu. Piisab sellest, kui vetelpäästja omab oskusi sukeldumiseks, näiteks on läbinud vastava koolituse. Teenusepakkuja saab ise otsustada, kuidas vetelpääste võimekust tagada, arvestades basseini sügavust ja muid eripärasid.
Näiteks on Tallinnas Kalevi ujulas olevad basseinid oluliselt sügavamad kui Pärnus Raba ujulas, mis tähendab, et ka vetelpääste võimekus nendes ujulates peab olema erinev. Vahel võib sügavustesse sukeldumine nõuda ka lisavarustust ja eriväljaõpet, aga ka see jääb teenuseosutaja hinnata ja korraldada.
Muudatused põhinevad ujulate tööohutuse töögrupi soovitustel, kus osalesid ministeeriumite kõrval ka Terviseameti, Päästeameti ja Eesti Vetelpääste Seltsi esindajad.
Kehtivas määruses pole tehtud suuri muudatusi alates 2007. aastast, nüüd muudetakse mitmeid aegunuid nõudeid paindlikumaks. Näiteks ei pea basseini enam tingimata kord aastas täielikult tühjendama ja puhastama, vaid seda saab veekeskus teha vastavalt vajadusele.
Tulevikus  on võimalik senisest paindlikumalt kasutusele võtta uusi veepuhastustehnoloogiaid, mis tagavad puhta vee ka ilma  kloorita (näiteks UV-kiirgus, ultrafiltratsioon, oksüdatsiooniprotsessid). Sellised tehnoloogiad on maailmas (nt Saksamaal) kasutusele võetud eesmärgiga pakkuda ujumisvõimalust veekeskustes ka neile, kes soovivad kloori vältida, näiteks allergiliste reaktsioonide tõttu.
Määrus „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” asendab seni 2011. aastast kehtinud määruse ning seda kohaldatakse kõikides ujulates, basseinides ja veekeskustes. Uue määrusega uuendatakse nõudeid, et teenuseosutajatel oleks rohkem paindlikkust nõuete täitmisel. Määrus hakkab kehtima 1. septembril 2025 koos uue rahvatervishoiu seaduse jõustumisega.

Viimased uudised