Ministeerium: Riigiteenistujate arv peegeldab eelkõige kasvanud julgeolekuvajadust
Avaldatud: 1 mai, 2025Rahandusministeeriumi täna avaldatud 2024. aasta avaliku teenistuse ülevaade näitab, et teenistujate koguarv on jäänud üldjoontes samale tasemele varasemaga. Vähene kasv (0,5%) peegeldab praegust olukorda maailmas, mis nõuab varasemast suuremat panustamist julgeolekusse.
Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on riigitöötajatel riigi toimimisel oluline roll. „Ei ole oma riiki ilma oma ametnikkonnata. Tema professionaalsusest sõltub riigi kvaliteet. Me peaksime õppima oma riigi heaks töötamist rohkem väärtustama,” märkis minister.
Avaliku teenistuse suurus ei ole viimastel aastatel palju muutunud. „Praegustel turbulentsetel aegadel on eriti tähtis tagada asutustes ja omavalitsustes piisav teenistujate arv, et täita riigi vajadusi järgivaid avalikke ülesandeid. Alati saab asju teha tõhusamalt, vananev ühiskond tähendab, et meil tulebki aina vähemate inimestega hakkama saada, samal ajal, kui kvaliteedinõuded kasvavad,” selgitas halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Riigi tegevussuunad on tinginud lisaressurssi vajaduse peamiselt sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes. Nii lisandus eelmisel aastal Kaitseväe koosseisu 138 ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse 55 inimest. Lähiaastaid iseloomustab tõenäoline valdkondlik kasvutrend.
Kokku töötas 2024. aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat (+0,5%), sh omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.
Avaliku teenistuse palgakasv oli 2024. aastal väiksem (tervikuna 4%, ametnikel 3,7%) kui kahel eelmisel ning jäi Eesti tööturu üldisest palgakasvust (8,1%) kahekordselt maha. „Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator,” tõi Kajak välja.
Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmed näitavad, et täna jääb 30% ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62% alla 2500 euro ning üle 4000eurost palka saab 7%.
Kuna avalikus teenistuses kehtivad üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded (ametnikest on kõrgharidusega 83%), teeb see keskmise palganäidu tööturu keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. 2024. aastal oli keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot, Eesti keskmine palk 1981 eurot.
Avaliku teenistuse ülevaade koondab veel infot teenistujate hariduse, staaži, teenistusgruppide, töökorralduse, voolavuse, koolitamise jm kohta, kajastades aasta jooksul toimunud peamisi muutusi, aga ka pikemaid trendide.
Avaliku teenistuse ülevaate koos ametnike palgaandmetega leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Avalik teenistus on osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Selle all mõistetakse töötamist riigi- ja omavalitsusasutuses (ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide, ametite, inspektsioonide, linna- ja vallavalitsuse teenistujad). Seaduse alusel avaldatakse teenistuse ülevaade ja ametnike palgad kord aastas.