Ministeerium: Jahieeskirja muudatused teevad karujahi loapõhiseks, relvanõuded proportsionaalsemaks ning maaspesitsevate lindude kaitse tõhusamaks

Jahi avatuks kuulutamine jahipasunaga. Foto: Aimar Rakko

Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri Antti Toomingu sõnul lähtuvad kavandatavad muudatused vajadusest viia regulatsioonid paremini vastavusse nii looduskaitse eesmärkide, tegeliku jahipraktika kui ka terve mõistusega.

„Karu on rangelt kaitstav liik, mistõttu asendame senise üldise jahiaja selge loapõhise süsteemiga. See annab riigile võimaluse ennetada kiskjakahjusid just seal, kus konfliktid on suurimad. Looduskaitse vaates on sama oluline anda lisavõimalusi meie maaspesitsevate lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest,” selgitas Tooming. „Teisalt teeme korda relvade transportimise reeglid. Eesti jahikultuur on oluliselt arenenud ning me soovime vältida jahimeeste ebaproportsionaalset karistamist olukordades, kus tegelikku ohutusriski ei esine. Fookus peab olema sisulisel ohutusel, mitte formaalsustel.”

Eelnõuga loobutakse pruunkaru puhul senise kindla jahiaja kehtestamisest. Edaspidi toimub karu küttimine üksnes Keskkonnaameti eriloal. See viib Eesti regulatsiooni kooskõlla Euroopa Liidu loodusdirektiiviga, mis käsitleb karu rangelt kaitstava liigina. Loapõhine lähenemine võimaldab Keskkonnaametil lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates vajaliku küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega. Samuti lubatakse ohutuse ja jahieetika tagamiseks kasutada karujahil koera, et haavatud ja seetõttu eriti ohtlik loom ohutult üles leida.

Oluline muudatus puudutab jahirelva transportimist sõidukis. Jahiohutuse peamine aluspõhimõte jääb selline, et transpordivahendis peab relv olema laadimata. Küll aga loobutakse ebamõistlikust lisanõudest, et laadimata relv peab tingimata olema püssikotis või kabuuris. Samuti kaotatakse relvale kinnitatud padrunitega salve puudutav piirang, mis oli vastuolus relvaseaduse põhimõtetega. Senised sätted on toonud kaasa olukordi, kus jahimehi on formaalsete eksimuste eest karistatud sedavõrd rangelt, et neilt on võetud relvaluba ja nad on pidanud relvadest loobuma, ehkki relv oli laadimata ja tegelikku ohtu ei eksisteerinud. Muudatus tagab proportsionaalsuse ning suunab järelevalve ressursi tegelike rikkumiste nagu salaküttimise avastamisele.

Kolmanda olulise teemana annab muudatus Keskkonnaametile õiguse lubada kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades kevadisel perioodil (1. märtsist 30. aprillini) väikekiskjate küttimist. See puudutab näiteks rebaseid, kährikuid, nugiseid ja šaakaleid. Eesmärk on kaitsta maaspesitsevaid linde, kellele väikekiskjad avaldavad pesitsusperioodi ajal väga suurt negatiivset survet, aidates seeläbi kaitsta meie kaitsealuseid liike.

Lisaks eelnevale tehakse eeskirjas veel mitmeid täpsustusi:

Lükatakse šaakalijahi algus 1. septembrilt bioloogiliselt põhjendatumale ajale, 1. oktoobrile, kuna septembris sõltuvad šaakalikutsikad veel oluliselt vanematest.
Lubatakse Keskkonnaametil rakendada lindude letaalset heidutust põllukahjustuste piirkondades ennetavalt, mitte alles pärast kahjude tekkimist.
Täpsustatakse jänese-, kopra- ja kaelustuvijahi tingimusi, viies koerte kasutamise nõuded vastavusse tegeliku jahipraktikaga.

Määruse eelnõu on esitatud eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Jahimeeste Seltsile.

Samal teemal

Viimased uudised

Foto: erakogu