Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

noroviirus

Kõhulahtisust ja oksendamist põhjustav noroviirus, on praegu üks levinumaid viiruseid, mille sümptomiteks on halb enesetunne, oksendamine ning vesine väljaheide. Võib esineda ka palavik, pea- ja lihasvalu ning kõhukrambrid. Apotheka apteeker Kerli Valge annab nõu, mida sellisel juhul teha.

Noroviiruse sümptomid löövad välja üks-kaks päeva pärast nakatumist ning kestavad tavaliselt kuni kolm päeva. Haigus võib olla väga ebameeldiv, kuid sümptomid taanduvad tavaliselt ise paari päevaga ning ei vaja enamasti haiglaravi.

Kuna noroviirus on väga nakkav ja levib kergesti ühelt inimeselt teisele, tuleks haiguse ajal oma käsi regulaarselt pesta ning püsida kodus vähemalt 48 tundi pärast sümptomite taandumist.

Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina. Kuigi viirus võib levida ka õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga.

Viirusest hoidumiseks tuleks vältida kontakti nakatunud inimesega. Võimalusel tuleb vältida ka saastunud pindadega kokkupuudet – viirus võib väljaspool keha elada veel päevi – ja saastunud toidu söömist. Viimane võib kergesti juhtuda kui nakatunud inimesed ei pese enne toiduga kokkupuutumist oma käsi.

Kuna noroviiruse vastu ei teki immuunsust ja patsient võib nakatuda enam kui ühe korra, on oluline teada, kuidas sellesse viirusesse nakatudes käituda.

Mida noroviiruse korral teha?

Ootamatu oksendamise ja kõhulahtisuse korral on parim püsida kodus ja puhata paar päeva, kuni inimene tunneb ennast paremini. Kui esineb kõrget palavikku või valusid, võib võtta paratsetamooli.

Väga oluline on tavapärasest rohkem vedelikku tarbida, et kompenseerida oksendamise ja kõhulahtisusega tekkida võivat vedelikupuudust. Eriti oluline on jälgida beebisid ja väikelapsi, kuna neil on suurem risk vedelikupuuduse tekkimiseks. Üldiselt tuleks beebide toitmist jätkata siiski tavapärastelt, kas rinnapiima või piimaseguga.

Ka täiskasvanud peaksid rõhku pöörama vee joomisele. Võib kasutada ka spetsiaalseid mineraalainete varusid taastavaid joogipulbreid, mida müüakse apteekides. Abi saab näiteks Hydral Plus suukaudse lahuse pulbrist, mis on banaanimaitseline ja aitab hästi mineraalainete kaotuse korral. Vedelikku tuleb tarvitada väikestes kogustes, kasvõi lusikatäis korraga, aga sageli. Korraga suurema koguse vedeliku joomine võib ajada oksendama.

Kindlasti tuleb vältida kihisevate magusate jookide joomist ning piima- ja lihatoodete, leiva, krõpsude, kommi ja teiste happeliste ning raskesti seeditavate toitude söömist, kuna need võivad kõhulahtisust suurendada. Juua võib lisaks veele ka kummeliteed ning süüa näiteks röstsaia, banaani, näkileiba, riisiputru, mustika- ja rosinakisselli.

Millal pöörduda arsti poole?

Tavapäraselt ei ole noroviiruse tõttu vaja perearsti poole pöörduda. Abi tuleks otsida juhul kui beebi või laps on 24 tunni jooksul kakanud kuus või enam korda või oksendanud kolm või enam korda. Ka siis kui beebi või lapse reageerimisvõime on vähenenud, ta on haiglane või ta nahk on kahvatu või laiguline, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Ohumärgiks on ka see, kui patsiendil on tekkinud tõsise vedelikupuuduse sümptomid nagu uimasus, pearinglus, uriini kogus on kas väike või puudub vajadus urineerida, teadvuse hägustumine – eriti tuleks tähelepanu pöörata lastele ning vanainimestele, kuna neil on suurem risk vedelikupuuduse tekkimiseks. Ka siis kui väljaheide on muutunud veriseks ja eelpool nimetatud sümptomid ei taandu paari päeva jooksul, tuleb pöörduda arsti poole.

Alati ei ole võimalik noroviirusesse nakatumist vältida, kuid mõningate abinõude järgimine võib viiruse leviku peatada. Haigestunu peaks kindlasti püsima kodus vähemalt 48 tundi pärast sümptomite möödumist. Oluline on pesta käsi tihti ning põhjalikult vee ja seebiga, eriti pärast tualetis käimist ja enne söögi valmistamist ning söömist. Kui võimalik, võiks kasutada lisaks ka desinfitseerivat geeli, näiteks Purelli desinfitseerivat geeli või Ciccarelli SOS kätegeeli.

Organismi võib tugevdada ka preparaatidega, mis aitavad parandada soolestiku normaalset mikrofloorat. Probiootikume peaks võtma veel nädal aega pärast seda kui äge haigus on taandunud ja söömine taas võimalik. Piimatoodetest tuleb alustada hapendatud toodetega, kuhu on lisatud piimhappebakterit.

Abiks on ka see, kui desinfitseerida kõik tõenäoliselt saastunud pinnad. Hea oleks pesta kuuma veega kõik riided ja voodipesu, mis võisid haigusetekitajatega kokku puutuda ja puhastada hoolega tualetti, et eemaldada kõikvõimalikud väljaheite või okse jäänused. Kindlasti tuleks vältida tooreste pesemata puu- ja köögiviljade söömist.

Foto: Pixabay

Kommentaarid

Viimased uudised