Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Misso metsavennad. Foto: Riigiarhiiv

Eesti Endiste Metsavendade Liit avab 22. augustil tähistatava 15. Rukkilille päeva raames Võrumaal Rõuge vallas Mõnistes Eesti Kodu mälestuskompleksis mälestussamba Eesti metsavendadele ja nende toetajatele ning Murtud Rukkilille Ühing avab mälestuspingid, millega mälestatakse Mõnistes võidelnud metsavendi.

Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse esimees Heiki Magnuse sõnul on Eesti metsavendade mälestussammas loodud metsavend Hugo Sturmi 1946. aastal valminud puidust skulptuuri suurendatud koopiana, kujutades kolme metsavenda, kes hoiavad kätel lillepärga ja sini-must-valget rahvuslippu kandvat naist. „Mälestussammas on tänuavaldus metsavendadele ja Eesti rahvale, kes okupeeritud Eesti Vabariigis metsavendi toetasid, riskides koos nendega oma kodu ja rahva vaba tuleviku nimel repressioonidega,” ütles Magnus.

Murtud Rukkilille Ühingu esimehe Enno Uibo sõnul mängisid metsavennad eestluse ja Eesti kodu kaitsmisel hindamatut rolli. „Metsavennad olid lihtsad inimesed, kelle eesmärk oli päästa oma kodu, oma pere, oma sõbrad ja rahvas,” ütles Uibo, kes ka ise oli sunnitud 1949. aastal lapsena kodutalust Siberisse asuma. „Leiame, et mälestades ja austades võõrvõimude hävitatud Eesti kodusid, peame mõtlema ka toona aktiivset vastupanu osutanud inimestele. Ning mis oleks selleks kohasem, kui metsavendadele pühendatud mälestussamba avamine Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval.”

Tänavune Rukkilille päev, mida traditsiooniliselt tähistatakse Eesti Kodu mälestuskompleksis Mõnistes, kuulub sel aastal XIII Valga militaarajaloo festivali programmi. Mälestussamba avamine leiab aset kell 12, üritusel osalejatel tuleks võimalusel kohale tulla pool tundi varem.

Mälestuskompleks „Eesti kodu” avati 2006. aasta juunis Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal. Kompleks on pühendatud kõikidele eesti kodudele, mis said kannatada sõjakeerises ja inimestele, kes küüditamistega oma kodudest välja aeti eemale perekonnast ja kodumaast. Mälestusmärk kujutab endast kivist laotud seina, milles on aken, selle ees kõrgele ulatuv korsten ja paljastuv ahi. Nii sümboliseerib see ahervaret, milleks muutusid paljud eesti kodud pärast Teist maailmasõda ja suurküüditamisi. „Eesti kodu” peaks panema meid mõtlema, et kodu vajab kaitset ja samas andma ka lootust tulevikule, kodu kestvusele.

2007. aasta augustis avati seina kõrval vanast hiietammest tehtud peremeest kujutav puuskulptuur, mis sümboliseerib peremehe tagasitulekut Siberist. Kuju on pühendatud inimestele, kes tulid tagasi kodumaale peale pikki võõramaal oldud aastaid.

2019. aasta augustis avati Eesti Kodu mälestuskompleksi lähistele kaks uut objekti. Üks neist mälestusmärk „Vabaduse karje”, mis kujutab endast meie rahva kangelast Kalevipoega, kes meile omase visadusega lükkab laiali ajaloolised vaevaväravad, astudes välja okupatsioonide põrgust. Koopa külgseintel olevatel tahvlitel on kuritegelike okupatsioonirežiimide kuriteod numbrite keeles.

Viimased uudised