Mets – puhkeala või töökoht?
Avaldatud: 30 märts, 2021
Henrik Välja. Foto: erakogu Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja vaatleb artiklis metsa- ja puidusektori olulisust Eesti majandusele ning maapiirkondadele.
Artiklis on juttu, millist rolli omab sektori pikk väärtusahel eluvõimaluse hoidmisel väljaspool suuremaid tõmbekeskusi ning kuidas mõjutaks tooraine kättesaadavuse piiramine kümnete tuhandete maal elavate inimeste elatise teenimise võimalust. Ühtlasi on teemaks sektori pakutavad võimalused rohelisema tuleviku kujundamiseks.
Järgneb Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja arvamusartikkel:
Viimane aasta on ilmekalt näidanud, miks on Eesti majanduse laiapõhjalisus oluline. Teenusmajandust tabanud globaalses ja lokaalses kriisis on tööstus aidanud Eesti majandusel hoida nina vee peal. Metsa- ja puidusektoriga on Eestis otseselt või kaudselt seotud 60 000 töökohta ning seda peamiselt maapiirkondades. Vaatamata keerulistele oludele on need töökohad valdavalt säilinud. Surve metsade majandamata jätmisele seab need töökohad aga ohtu.
Uude koalitsioonilepingusse sai sisse üks oluline mõte – piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. Metsa- ja puidutööstus on maaelu ning regionaalpoliitika üks alustalasid. Seetõttu tuleks iga kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsatuka puhul arvesse võtta ka metsade majandamata jätmise sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Uus valitsus on avaldanud ka soovi liikuda kiiremini rohepöörde suunas. Seejuures tuleb arvestada, et puidu kasutamise vähendamine tingib fossiilsete materjalide, nagu nafta või gaas, jätkuvat võidukäiku.
Iga metsa taga on sajad töökohad
KAH alad on kõrgendatud avaliku huviga majandusmetsad. Kohati kõlab aga aktivistide retoorikast läbi mõte, et KAH alad on samal tasemel kaitsealuste metsadega. Majandusmetsade ja kaitsealade ühte patta lükkamine ei ole aga õige ei meie töökohtade, ega ka keskkonna vaatest.
Mets ja puit on Eesti inimesi rasketel hetkedel aidanud. Seda murettekitavam on vaadata läbi KAH alade RMK vastu suunatud kampaaniat. Tähtis on meeles pidada, et RMK raiete vähendamine mõjutab oluliselt Eesti majandusele ühte kõige olulisemat tööstusharu ja kümneid tuhandeid maal elavaid inimesi. Küsimusi ei ole RMK dividendides, vaid nende maal elavate päris inimeste võimaluses ennast oma kodukohas ära elatada.
Metsa- ja puidusektori oluline tugevus on pikk väärindamisahel kodumaal, kus ära kasutatakse iga väiksemgi puupind. Sortimentide jagunemine algab juba metsas. Kvaliteetsed ja terved puud liiguvad edasi saeveskitesse, et nendest saaksid valmida hooned. Oksad, kõverad ja mädanikuga puud saavad sõltuvalt puuliigist kas pelletiks, saepuruplaadiks või põhjamaades tselluloosiks. Iga puu annab tööd harvesterijuhile, saeveski töötajatele, puitmaja ehitajatele, pelletitootjatele, mööbli meisterdajatele, disaineritele ja arhitektidele. Samuti tööstuste kõrval tegutsevatele toitlustuskohtadele, tehnoloogiaid välja töötavatele IT-ettevõtetele, logistikafirmadele ja nii edasi. Iga majandamisest välja viidud metsatukk mõjutab sadade inimeste tööd ja sissetulekut.
Puidust tekib raha, mille eest osta Eestisse näiteks ravimeid
Metsadel on mitmeid funktsioone, mille erisus on eriti tuntavaks saanud tänases maailmas. Mõne inimese jaoks on metsa peamine ülesanne olla puhkeala, kuid teisele on mets endiselt töökoht. On mõistetav, et taoline erinev lähenemisnurk tekitab kokkupõrkeid. Maal elavad inimesed pole üldiselt harjunud Facebookis kommuune ehitama ja rahvaalgatustel petitsioone looma. Seetõttu jääb nende hääl tänases debatis sageli ka varju.
Koroonakriisi puhkedes möödunud kevadel sulgesid ajutiselt oma tootmised ka mitmed puidutööstused. Ometi selgus õige pea, et kontorite kodudesse viimine tõi kaasa elukohtade renoveerimise buumi. Puidust terrassilauad ja lastemajakesed müüsid isegi paremini kui koroonaeelsel aastal. Eksport kosus kiiresti ja eelmisel aastal hoidis Eesti väliskaubanduse bilanssi tasakaalus peamiselt puidust ehitiste ning ehitusdetailide müük. Sellest tuli meie riiki raha, mille eest osta sisse tooteid, mida me ise kohapeal ei valmista – elektroonikat, kütust või näiteks ravimeid.
Mets ja puit on lahendused keskkonnaprobleemidele
Metsade majandamise olulisust ja puidust toodete vajalikkust keskkonna vaatest on oma ühispöördumises välja toonud kolme Eesti ülikooli teadlased, kuid samuti ÜRO kliimaraport. Kasvavad puud seovad õhust süsinikku, mille on sinna paisanud nafta, põlevkivi ja maagaasi kasutamine. Valmistades maju ja mööblit puidust, saame eemaldada atmosfäärist süsiniku pikemaks perioodiks. Asendades seeläbi plastmassist mööblit või terasest maja, on kasu loodusele mitmekordne. Kasutades puidutööstuse jääke energiasektoris fossiilsete kütuste asemel, saame samuti oma keskkonnajalajälge vähendada. Pannes samal ajal uued puud kasvama, saab alguse metsa uus süsinikuring.
Metsi mõistlikult majandades saame tagada tugevama riigi, ühtsema piirkondliku arengu ja anda oma panuse tänaste keskkonnaprobleemide sisulisse lahendamisse.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
