Meedia: Eestis ostetakse kokku herneid ja majoneesi, kuna levib kuuldus, et tahetakse keelata kartulisalat
Avaldatud: 24 detsember, 2025
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias kulutulena levinud info, et Eesti plaanib väidetavalt keelustada kartlisalati (Olivier’ salati) ning selle valmistamise eest ähvardavad inimesi kopsakad trahvid.
Väidetakse, et initsiatiiv pärineb Eesti võimudelt – katse vabaneda riigist kõigest, mis on seotud nõukogude minevikuga. See teave on aga vale ja kuulujutud on hoopis teistsuguse päritoluga, vahendab Postimees.
Esialgne teade Olivier’ salati võimalikust keelustamisest ilmus Venemaa satiirilisel veebisaidil Panorama.
See veebisait on spetsialiseerunud väljamõeldud uudistele, mis on kujundatud nii, et need meenutaksid ametlike meediaväljaannete tegelikke teateid. Vaatamata satiirilisele olemusele peavad lugejad Panorama uudiseid sageli ehtsateks ning seejärel avaldavad teised väljaanded neid uuesti ja jagavad neid sotsiaalmeedias ilma autorile viitamata.
Panorama libauudises väideti, et Venemaa tervishoiuministeerium on väidetavalt ette valmistanud seaduseelnõu „Venemaalaste tervise kohta uusaastapühade ajal ja pärast neid”. Väljaande väitel tegid rahvasaadikud Gennadi Oništšenko ja Sultan Hamzajev ettepaneku keelustada Olivier’ salat, viidates konservherneste kahjulikule mõjule seedimisele ja majoneesile kui potentsiaalsele bakterite kasvulavale.
Satiiriline artikkel sisaldas ka absurdseid väiteid: väidet, et Olivier’ salat väidetavalt aitab kaasa alkoholismile, kuna seda kasutatakse eelroana koos alkoholiga, samuti ettepanekut trahvida kodanikke ühe kuni viie tuhande rubla ulatuses ja viia läbi politseikontrolle korterites. Soovitati isegi luua naabritest teavitamiseks vihjeliin. Kõik need detailid viitasid uudise satiirilisele olemusele.
Mõne aja pärast hakkas sama info levima Eesti kohalikes venekeelsetes sotsiaalmeedia gruppides. Ainult et nüüd viitasid teated vene ametnike asemel Eesti poliitikutele.
Eelkõige mainiti sotsiaalminister Karmen Jollerit ning Euroopa Parlamendi liiget Jaak Madisoni ning keeldu ennast esitleti võimuesindajate ehtsa algatusena.
Lisaks pani eestikeelne versioon täiendavat rõhku keelu väidetavalt ideoloogilisele põhjusele: väideti, et see seisneb võitluses nõukogude pärandi ja venekeelse elanikkonna diskrimineerimise vastu.
12.detsembril postitas uudise oma Facebooki lehele partei Koos liige Genadi Afanassjev, kes kandideeris hiljutistel valimistel Narva linnapeaks.
Pärast avaldamist kogus tema postitus 654 kommentaari ja kaks tuhat reaktsiooni.
Afanassjev lisas oma postituses, et info allikas autor on „Eesti kurioosumite agentuur „Sündmustest ees”” ja avaldas selle rubriigis „Narva Följetonid”.
Varem on olnud juttu, et osa publikust ei suuda satiiri ja fakti eristada ning isegi pärast võltsingute paljastamist jääb propaganda oma elu elama.
Genadi Afanassjev levitab sotsiaalmeedias süstemaatiliselt satiirilisi postitusi, maskeerides võltsinguid följetonide ja naljadena. See sisu kutsub publikus regulaarselt esile emotsionaalse reaktsiooni ja seda jagatakse laialdaselt, hoolimata selle ebatäpsusest.
Selle aasta oktoobris avaldati artikkel Panoramast, Afanassjevist ja sellest, kuidas venekeelse Postimehe ajakirjanik üritas temalt kommentaari saada. Ajakirjanikul õnnestus isegi Afanassjev telefoni teel kätte saada, kuid ta ei suutnud selliste postituste levitamist rahulikult arutada.
Jutt keskendus Panorama valeuudisele, mille Afanassjev oli Eesti oludele vastavaks kohandanud. Poliitik oli algusest peale agressiivne, ebaviisakas, pani mitu korda toru ära ja vältis otsekoheseid vastuseid. Ta väitis, et tema avaldatud lugu on följeton, nali ja satiir, viidates väidetavalt olemasolevale märkusele, mida postituses endas polnud (selgus, et see oli Facebooki grupi nimi).
Afanassjev vastas küsimustele publiku emotsioonidega manipuleerimise ja sellise sisu eest vastutuse võtmise kohta naeruga, süüdistas ajakirjanikke subjektiivsuses, tunnistas, et ta ei loe nende tekste, ning keeldus seejärel üldse rääkimast, ähvardades numbri blokeerida.
19.detsembril avaldas Afanassjev uudise, et Eesti keelas päästjate loata elektriliste küünalde kasutamise.
„Riigikogu võttis pärast kolmandat lugemist vastu tuleohutusseaduse muudatused, mis kehtestavad Eesti kodanikele elektriliste küünalde kasutamise uue korra. Elanikud peavad nüüd seda tüüpi dekoratiivsete kaunistuste kasutamiseks hankima päästjatelt kirjaliku loa; vastasel juhul võivad nad saada halduskaristuse.
„Igal aastal, eriti uusaasta paiku, tekivad elektriliste küünalde tõttu tulekahjud üle kogu riigi. Need seadmed on sageli äärmiselt halva kvaliteediga, seega nõuab nende käitamine täielikku järelevalvet. Ühe küünlade komplekti registreerimise hind on 50 eurot, mis on väga soodne summa,” ütles Päästeameti peadirektor Margus Kloas.
Uute reeglite rikkumise eest ootab kodanikke kuni tuhandete eurode suurune trahv ja kui registreerimata elektriküünalde tõttu peaks tulekahju tekkima, võib selle omanikku oodata kolme- kuni viieaastane vangistus,” kirjutas Afanassjev oma postituses.
Tegemist on valeuudisega. Samuti pole selge, kas postituses olev viga oli tahtlik: Päästeameti peadirektor on Margus Klaos, mitte Margus Kloas.
Olivier’ keelustamise uudisest haaras kinni Eesti blogija Kristina, kes postitas Instagrami video. Selles jutustas ta loo justkui pärisuudisena. Videos väideti, et Eesti plaanib Olivier’ salati valmistamise eest elanikke trahvida 100–500 euroga ning et kontrolle viiakse läbi külmikute ülevaatuse teel.
Blogija luges ette katkendeid „selgitavast märkusest”, milles korrati väiteid herneste ja majoneesi kahjuliku mõju kohta ning et salat väidetavalt soodustab alkoholismi. Video levis kiiresti sotsiaalmeedias, seda jagati gruppides ja seda mainisid isegi Venemaa uudisteväljaanded.
Mõni päev hiljem avaldas Myseldoni portaal artikli pealkirjaga: „Olivier’ salati eest määratavad trahvid võivad Eestis ulatuda 47 000 rublani. Inimesed on nördinud: „Nad on seal täiesti mõistuse kaotanud.”” Artiklis korrati samu väiteid, viidates Kristina videost pärit ekraanipiltidele ja Eesti elanike anonüümsetele tsitaatidele.
Artikli autorid jõudsid järeldusele, et keeld on oma olemuselt ilmselgelt ideoloogiline ja väidetavalt suunatud kõige vastu, mis on seotud nõukogude aja ja venelastega.
Artikkel lõppes paralleelidega totalitaarsete praktikatega, väites, et halvenevate suhete ajal Venemaaga peavad Eesti võimud väidetavalt kampaaniat salatite vastu, samal ajal kui riigi elanikud sõidavad massiliselt pühade ajaks Venemaale.
Olivier’ salat on toit, mille algse retsepti autor oli väidetavalt 1860. aastatel Moskva restorani Ermitaaž prantslasest peakokk Lucien Olivier. Salati tegi eriliseks Olivier’ enda leiutatud majoneesikaste oliiviõlist, valge veini äädikast ja sinepist. Eestis on selle järgi haaktud valmistama kartulisalatit, mis on populaarne pidulaua toit.
View this post on Instagram
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
