Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Maria Kilk

Kuni 29. märtsini on avatud Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest”, mis viib külastaja keskaegsesse Tartusse ja avab linnaruumi varjatud ajalookihistusi.

Näitus otsib vastuseid küsimustele, mis juhtus Tartus 1224. aastal, millised muutused ühiskonnas seejärel toimusid, kui palju keskaegsest linnaruumist on tänaseni säilinud ning milline oli 13. sajandi tartlaste igapäevaelu. Kuidas nad riietusid? Mida nad sõid? Milline nägi välja nende argipäev? See loob võimaluse hinnata, kui palju on tartlane 800 aasta jooksul muutunud – ja mis on jäänud samaks.

„Näitusel on väljas viimane teadusmõte Tartut uurivatelt arheoloogidelt, geneetikutelt, geoloogidelt ja mälu-uurijatelt. Mineviku Tartut ja tartlasi vaadatakse värske pilguga,” selgitas Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. „Käsitletavad teemad on aktuaalsed ka tänases turbulentses maailmas, kus omavahel võistlevad erinevad tõlgendused ja arusaamad ajaloost. Kriitiline vaade minevikule mängib näitusel olulist rolli.”

Näitus pärjati 19. veebruaril mitme tunnustusega: Tartu Kultuurikandja aunimetuse pälvisid aasta kultuurikorraldaja kategoorias näituse ja sellega kaasnevate sündmuste eest Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma ja programmijuht Kadri Kaljurand-Lipp. Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia pälvis näituse üks kuraatoritest, Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa.

7. märtsil toimub Tartu Ülikooli arheoloogi Riina Rammo ringkäik „Rõivastusest keskaegses Tartus“.

28. märtsil toimub näituse lõppu tähistav perehommik, kuhu muuseum ootab nii suuri kui ka väikeseid huvilisi, sest põnevaid tegevusi jagub kogu perele. Sisuka hommiku lõpetab kell 13.00 algav näituse viimane kuraatorituur.

29. aprillil avatakse Tartu Ülikooli muuseumis uus ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?”, mis räägib vananeva rahvastikuga ühiskonna väljakutsetest praeguses ajas.

Viimased uudised