Mart Saarma: ilma tööstuse ja patentideta me Eesti majandust ei päästa
Avaldatud: 19 juuni, 2025
Mart Saarma. Foto: Reti Kokk Eesti inimesed on väga targad, kuid nutikate ideede rahaks tegemisel oleme kehvakesed, leiab tipp-leiutaja ja mitmete patentide omanik, professor Mart Saarma. Ilma patentideta Eesti majandus Saarma meelest miinusest välja ei tule.
Viimasel ajal on mitmelt poolt kostnud kriitikat Eesti teadlaste, ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Eestist mullu Euroopa Patendiametisse (EPO) esitatud taotluste arv näitab ilmekalt, et meie teadlased ja ettevõtjad ei ole motiveeritud oma leiutisi kaitsma ja neilt tulu teenima. 74 patenditaotlusega jääme kaugelt maha paljudest riikidest, sh oma põhjanaabrist Soomest, kust EPOsse esitati kakskümmend korda rohkem patenditaotlusi.
Patendiametile antud intervjuus ütleb Saarma, et tegu sümptomiga suuremast probleemist: vajakajäämisega strateegilises mõtlemises Eesti teadlaste, ettevõtjate ja riigi tasandil.
Patent tõi sisse miljoneid
Saarma, kes juhib Eesti Teaduste Akadeemiat ja tegutseb paralleelselt Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektori ja professorina, on oma teadustöös jõudnud pea kahekümne patendini, nende hulgas kasvufaktoritele, retseptoritele, uutele keemilistele ühenditele jm. Koroonaviiruse eri serotüüpide testimiseks mõeldud diagnostilisele meetodile võetud patendi müüs ta ameeriklastele pea 800 miljoni dollari eest.
„Miks peaksin panema sadu miljoneid ravimiarendusse, kui keegi võib võtta minu leiutatud ravimi ja seda odavalt tootes lõigata sellest tohutut kasu?” selgitab Saarma patentimise olulisust. Ta meenutab, et kui avastas närvikasvufaktori CDNF ja avaldas avastuse aastal 2007 ajakirjas Nature, sai ta samal päeval viis telefonikõnet Ameerika farmaatsiatööstuselt: „Esimene küsimus, mida nad kõik küsisid: kas oled patenteerinud?”
Just leiutise kaitsmine patendiga on see, mis annab avastusele turuväärtuse – ilma selleta pole arendustöö Saarma sõnul lihtsalt mõttekas ega tasuv.
Eesti riik ei püsi ainult IT peal
Saarma tõdeb, et meie kasina patendistatistika taga pole see, et Eesti leiutajad oleksid vähem andekad või targad kui välismaised kolleegid.
Peamise põhjusena näeb Saarma hoopis tõsiasja, et Eestis on terav puudus teaduspõhisest kõrgtehnoloogilisest tööstusest. „Oleme praegu ainus Euroopa Liidu riik, kelle majandus on miinuses. Miks? Sellepärast, et oleme kogu aeg arvanud, et võime riiki ülal hoida ilma tööstuseta. Ei või. Eesti riik ei püsi ka ainult IT peal. Me vajame Eestisse hädasti kõrgtehnoloogilist tööstust,” rõhutab Saarma.
Kui sellist tööstust napib, ei teki ka vajadust leiutisi kaitsta: „See on ka põhjus, miks meil patente nii vähe on, kuna ei ole neile tarbijaid ega tellijaid. Allhankijana juppe valmistaval tehasel pole ju omi patente vaja.”
Saarma nendib samas, et praegu on palgad nii kõrgeks läinud, et Eesti ei paku enam huvi ka allhankijana. Seetõttu on teadlase sõnul nüüd tagumine aeg lõpetada „allhankijaks olemine” ja hakata panustama oma originaalsetele leiutistele ja avastustele.
Teadlastel pole tahet ega oskusi oma leiutisi turustada
Samuti ei soosi Eesti ülikoolide struktuur Saarma sõnul teadlaste initsiatiivi leiutisi kaitsta. Erinevalt näiteks Rootsist või Soomest kuuluvad leiutised Eestis sada protsenti ülikoolile, sestap pole teadlastel isiklikku huvi patenditaotlusi teha. Tulemuseks on olukord, kus teadust tehakse küll kõrgtasemel, aga see ei jõua praktilise rakenduseni.
Lisaks puudub Saarma sõnul Eesti teadlastel ja ülikoolidel sageli ligipääs sobivatele äripartneritele ja piisav läbirääkimisvõimekus, et oma leiutisi rahvusvahelisel tasandil müüa.
Riik lükaku kiiresti lumepall veerema
Saarma leiab, et kui Eesti tahab mängida muu maailmaga samas liigas, tuleb hakata järgima samu reegleid. Nüüd, kui me oleme käpuli nii patentide kui moodsa tööstuse osas, oleks Saarma meelest vaja riiklikku tuge, et see lumepall veerema panna.
„Kui me ei arenda patendivaldkonda, ei sünni Eestis kunagi märkimisväärset kõrgtehnoloogilist tööstust, kus üks gramm toodet võib maksta miljon eurot. Ja ka vastupidi, kui tööstust ei teki, pole ka midagi patenteerida. Ja jääme ikka oma miljonitest ilma,” on Saarma veendunud, et riigi jaoks peaks see teema praegu prioriteetne olema.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
