Maksumuudatused kasvatasid juulis riigieelarve tulusid
Avaldatud: 12 september, 2025
Käibemaksu tasumise ja tagastuste dünaamika (miljonit eurot), kasv võrreldes eelmise aastaga protsentides. Allikas: Maksu- ja Tolliamet Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 1,3 miljardit eurot makse, mis on 3,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tulu kasvu toetasid eelkõige käibemaksu- ja tulumaksumäära muudatused.
Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Palgad kasvasid juulis 5,4 protsenti, sealhulgas oli töökohtade arv sarnaselt esimesele poolaastale väikeses languses. Kui sotsiaalmaks kasvas juulis veidi kiiremini kui palgafond, siis kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks mõnevõrra aeglasemalt, sest viimast mõjutab juuni palgakasv. Alates 2025. aasta algusest kehtiva majanduse tegevusalade uue klassifikaatori (EMTAK) järgi kasvas juulis palgafond kõige rohkem energeetikas – 10,3 protsenti.
Juulis laekus riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu 36% rohkem kui mullu samal ajal. Tõusu mõjutas peamiselt aasta alguses muutunud tulumaksumäär, mis suurendab ainult riigieelarvesse laekuvat, mitte kohalike omavalitsuste osa, samuti maksuvaba tulu piiri ületavad tulud. Hoiuseintressidelt saadav tulu on hakanud kahanema, sest rahaturu intressimäärad on langenud. Juulis laekus intressidelt tulumaksu vähem kui eelmisel aastal, ehkki tulumaksumäär on nüüd kõrgem.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli juulis oluliselt madalam kui aasta varem, sest pangad ei jaotanud erinevalt eelmisest aastast selle aasta juulis kasumit. Suurima panuse andsid info- ja sidesektor, finants- ja kindlustusvaldkond ning kaubandusettevõtted.
Juuli käibemaksutulu kasvu vedasid standardmäära tõus ja piiriülene e-kaubandus. Kasvu pidurdasid enne maksumäära tõusu sõlmitud ehitus- ja kinnisvaratehingud. Nende mõju vähendab laekumisi ka järgnevatel kuudel. Sektor on siiski tervikuna tõusuteel, sest eraisikud ostavad rohkem kinnisvara, kuigi osa tehinguid tehti juunis ette.
Käibemaksumäära tõus 24 protsendini toob sel aastal riigile juurde umbes 105 miljonit eurot, keskmiselt 17,5 miljonit eurot kuus. Juulis toetas käibemaksu laekumist veel e-kaubanduse kasv ja hulgikaubandus. Piiriülese e-kaubanduse käibemaks kasvas aastaga ligi kolmandiku ning moodustas juba 8,1 protsenti kogu käibemaksust.
Juulis kasvas tubaka- ja kütuseaktsiisi tulu, alkoholiaktsiisi tasumine jäi eelmise aasta tasemele. Bensiini aktsiisitõus ei toonud kaasa varude soetamist, sest eratarbijad ei saa palju kütust ladustada ja hinnatõus oli väike – umbes 3 senti liitri kohta. Mootorikütuse deklareerimine püsis juulis sarnases mahus nagu juunis. Müügimahud olid tagasihoidlikud: jaemüük peaaegu aastatagusel tasemel, hulgimüük aga vähenes, sest suuremad ostjad soetavad kütust pigem vajadusepõhiselt. Hinnad püsisid madalamad kui eelmisel aastal, vaatamata aktsiisitõusule.
Tubakaaktsiisid tõusid juulis 5 protsendi võrra. Seetõttu osteti juunis ette madalama aktsiisiga tooteid. Juulis tasuti aktsiisi ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem, seejuures vähenes juulis sigarettide kogus aastases võrdluses 21%. Kokkuvõttes on aktsiisitulu siiski kasvanud, sest aktsiismäär tõusis ja teiste tubakatoodete müük suurenes.
Alkoholiaktsiisi laekumine püsis mullusega sarnasel tasemel, ületades seda vaid ühe protsendi võrra. Suvine sesoonne müük püsis tagasihoidlikuna, õlleaktsiisi tasuti juulis ligikaudu 4 protsenti ja kange alkoholi aktsiisi 6 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
Toimetuselt:
Rahvalt on riik suutnud veel ära võtta 912 miljonit eurot. Näis kuna rahvas enam välja ei kannata ja tänavale tuleb. Kui vaadata, kuidas valitsuses raha ei loeta, peaks vimm mingi hetk plahvatama. 🙁
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
