Maksuekspert selgitab: mis saab julgeolekumaksust?
Avaldatud: 30 aprill, 2025
Marit Kelgo. Foto: Hedman Kevad tõi värsked tuuled ka Eesti valitsusse ning julgeolukumaks tuleb tõenäoliselt teistsugune, kui oli esialgselt plaanis. Advokaadibüroo Hedman maksuekspert selgitab, kuidas valitsuse uus plaan mõjutab Eesti inimesi ja ettevõtteid.
Täna on julgeolekumaksu seaduses kirjas, et alates 2026. aastast kehtestatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule 2% suurune niinimetatud julgeolekumaks. Ettevõtetele aga kehtestatakse 1. jaanuarist 2% suurune kasumimaks, mida hakatakse arvestama eelneva majandusaasta kasumi põhjal ja tasuma kord kvartalis.
Uus valitsus on aga välja käinud lubaduse kaotada ära möödunud aasta lõpus seadusega paika pandud julgeolekumaksu tulumaksu osad. „Sisuliselt tähendab see, et eraisikutele ei tule 2% tulumaksu esimeselt eurolt ning ettevõtetele ei tule 2% ettevõtte tulumaksu raamatupidamislikult kasumilt,” selgitas advokaadibüroo Hedman finantsjuht Marit Kelgo.
Tegemist on oluliste muudatustega nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks, kuid maksuekspert juhtis tähelepanu, et valitsuse poolt välja käidud lubadus ülalmainitud maksutõusud ära jätta ei ole tänaseks seaduseks vormistatud ning kehtivat julgeolekumaksu seadust ei ole ka muudetud.
Julgeolekumaksu juures ainuke kindel muudatus on täna see, et alates selle aasta 1. juulist jääb kehtima käibemaksu tõus 2% võrra, 22%-lt 24%-le.
Hedmani maksuekspert soovitas inimestel ja ettevõtetel ebameeldivate üllatuste vältimiseks arvestada täna seaduses kirja panduga, kuid mitte tormata muudatuste tegemisega. „Täna puudub meil paraku selgus, kas järgmise aasta eelarveid ja plaane koostades peaks lähtuma kehtivast seadusest või valitsuse suusõnalisest lubadusest. Samas mõjutavad kavandatavad muudatused ettevõtete rahavooge, eelarvet ja investeerimisplaane ning seetõttu tasub seaduses kirja panduga tõsiselt arvestada,” ütles Kelgo ning soovitas ettevõtjatel ja inimestel vajadusel optimeerida oma kulutusi juba täna ning otsida võimalusi maksude mõjude leevendamiseks. „Oleme täna olukorras, kus tuleb paraku veidi veel oodata, et sogane vesi selguks ning plaanid ka seaduseks saaksid. Kindlasti aga tasub olla valmis, et uued maksud siiski tulevad,” nentis ta.
Eesti julgeolekut on nimelt jätkuvalt vaja tugevdada ning auk riigi eelarves vajab täitmist. „Ilmselt ei ole põhjust loota, et maksutõuse ei tule. Olgu selleks kasvõi lihtsalt tulumaksu tõus kõigile nii nagu käesoleva aasta alguseski,” ütles Kelgo. Valitsus ongi juba välja käinud idee kaotada ära julgeolekumaksu tähtajalisus ning tõsta tulumaksu tähtajatult 24%-ni. Seda, kas julgeolekumaksuseadus jääb või tehakse plaanitavad maksumuudatused läbi teiste seaduste muutmise, saab veel näha.
Kui aga uue valitsuse välja käidud uus plaan siiski realiseerub ning maksude tõus jääb tulemata, jäävad ettevõtjatel ära paljud küsimused ning lisakulud. „Kui uue valitsuse lubadus jääb kehtima, siis ettevõtjate halduskoormus ei suurene. Ettevõtted ei pea sellisel juhul esitama Maksu- ja Tolliametile kvartaalseid aruandeid ning raamatupidajalt ei ole vaja tellida teenust senisest suuremas mahus,” tõi Kelgo välja.
Seega julgeolekumaksu seaduses kirja pandud Eesti maksusüsteemi muudatused kehtivad täna veel jätkuvalt ning neist mööda ei tasu vaadata. Loodame, et valitsuse lubadus saab varsti seaduseks ning oleme valmis uuteks alternatiivseteks maksutõusudeks.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
