Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Mihkel Nestor. Foto: SEB

Sarnaselt Eestile on ka soomlased hädas sellega, et riigi tulud kipuvad kuludele juba oluliselt alla jääma. Tõsi, see mure kimbutab neid juba viimased 16 aastat. Pidev laenukoormuse tõstmine pole ühel hetkel aga enam võimalik. Kokkuhoid majanduslanguse ajal on aga raske.

Soome majandus langeb

Vaadates Soome viimase aja majandusstatistikat, siis on sealsed mured üsna sarnased Eestile. Kui Eestis on majanduslangus kestnud juba kaks aastat järjest, siis soomlased suutsid mõnda aega Euroopa majanduskliima jahenemisele ja intressitõusudele üsna edukalt vastu panna. Majandus vireles juba ka 2022. aastal, kuid selge pööre halvemuse suunas leidis aset 2023. aasta teises pooles. Selle tulemusena kahanes Soome SKP mullu kokku 1%, mis niivõrd jõuka ja stabiilse riigi jaoks on märkimisväärne langus. Veelgi kiiremini langes majandus eelmisel aastal Euroopas vaid Luksemburgis, Iirimaal ja Eestis.

Mured tööstuse ja ekspordiga

Viimased ajad Euroopas on soosinud ennekõike neid riike, kus majandus on kaldus rohkem teenussektori poole ning kus majapidamised ja ettevõtted pole ülemäära võlgu võtnud. Põhjuseks siis esiteks see, et koroonajärgsel ajastul on inimeste huvi kasvanud uuesti just teenuste tarbimise vastu, samas kui varasema liigtarbimise tõttu on kaupade soetamine jäänud tahaplaanile. Teiseks on nii Euroopas, kui suures osas kogu muust arenenud maailmast, intressimäärad kiiresti kõrgele tõusnud, mis tähendab, et mida suurem on inimeste võlakoormus, seda vähem jääb neil vaba raha tarbimiseks.

Kahjuks ei iseloomusta õitsev teenussektor ega madal võlakoormus ei Soomet ega tegelikult ka teisi Eesti olulisemaid  kaubanduspartnereid. 2022. aasta seisuga oli Soome erasektori võlakoormus suhtena SKPsse kokku 150%, mis oli üks kõrgematest kogu Euroopas. Eestis jäi vastav osakaal samal ajal 94% juurde. Tööstus ja ehitus annavad kogu Soome SKPst pea 30%, samas kui Lõuna-Euroopas on vastav osakaal pigem 20% ümber. Kõige selle taustal on imeks pandav, et Soome majandus niigi kaua vastu pidas. Nii oli Soome töötleva tööstuse tervis ja tootmismahud pikalt oluliselt paremas seisus kui Euroopas keskmiselt. Eelmise aasta teises pooles olukord aga muutus ning kui mujal hakkasid tööstuse numbrid paranema, siis Soomes hoopis halvenema. Kui alguses oli hädade taga suure tselluloosi- ja puitmassitööstuse madalseis, siis nüüd on probleemide keskmesse sattunud teine sealne väga oluline tootmisharu, elektroonikatööstus. Soome tööstus kipubki majandustsüklite muutustele reageerima pika viitajaga, mis majanduslanguse alguses riigi majandust hoiab, ent hiljem aeglasemas taastumises väljendub.

Vaikelu kinnisvaraturul

Välisnõudlusest tulenevate murede kõrval on Soomes aga veelgi suuremaid probleeme sisenõudlusega. Nimelt on nõrga ekspordi kõrval olnud teine peamine majanduslangusse panustaja põhivarainvesteeringute vähesus. Ja seda mitte ettevõtete skeptilisuse tõttu uute investeeringute tegemisel, vaid ennekõike kinnisvarasektoris toimuva tõttu. Jõuline intressitõus on muutnud soomlased uue kodu soetamisel ääretult skeptiliseks. Eelmisel aastal tehti Soomes 48 000 tehingut elukonliku kinnisvara, mis on enam kui 40% vähem kui kinnisvaraturu tipus aastal 2021. aastal. Ka Soome pikaajalisele keskmisel tehingute tasemele jääb see number umbes 25% alla. Selle tulemusena on oluliselt kahanenud ka kinnisvaraarendajate huvi alustada uusi projekte. Ostjate domineeritud turul on kinnisvara hinnaindeks kukkunud 2021. aasta kevadise tipuga võrreldes 23%. Selle aasta veebruaris hinnad jaanuariga võrreldes küll grammi võrra tõusid, kuid tarbijakindlusuuringute tulemustest avaneb pea totaalne huvi puudumine kinnisvara soetamise vastu. Nii ei või kaugeltki kindel olla, et hinnapõhi on saavutatud.

Kukkuvad hinnad ja olematu nõudlus on seisanud ka kinnisvaraarenduse. Alustatud elamuehitusprojektide arv oli Soomes mullu madalaim aastast 1995 alates ja sama kaugele kukkunud ehituslubade arv viitab vaikelu jätkumisele. Selle aasta jaanuaris väljastati Soomes kokku umbes 300 ehitusluba, mis riigi suurust arvestades on väga madal number.

Võlakoormus ei luba enam majandust toetada

Ajalooliselt on Soome valitsus olnud küllalt aldis riigi majandust läbi eelarvepuudujäägi toetama. Kahjuks on toetama kiputud ka neil aastatel, mil majandus kasvas, mistõttu suudeti viimati ülejäägiga riigieelarvenumbrit näidata aastal 2008. Eriti ilmekad on sellise poliitika tulemused soomlasi naabritega kõrvutades. Enne suurt majanduskriisi 2008. aastal oli Soome võlakoormus 35% SKPst ehk umbes samal tasemel, mis naaberriigil Rootsil. Pideva majanduse toetamise ja napi majanduskasvu tõttu jõuti aastaks 2015 olukorrani, kus võlakoormus oli juba 68% Rootsis 43% vastu. Seejärel asuti küll pisut püksirihma pingutama, suutes enne Covid-19 pandeemia puhkemist võlakoormus pisut alla 65% tuua. Siis saabus aga järjekordne kriis ja hüpe 75% juurde.

Tänavu on Soome riigieelarves planeeritud kulusid 88 miljardi jagu, ent tulusid tuleb plaani järgi kokku vaid napp 75 miljardit. See tähendab et puudu jääv osa tuleb katta laenu arvelt. Küll on valitsus võtmas asja tõsiselt ja üritab erinevate kärbete abil kokku kraapida 9 miljardit eurot. Äsja jõustunud muudatustena kahanesid nii toimetulekutoetus, eluasemetoetus, töötutoetus kui ka lastetoetused.

Lisaks kulukohtadele on riik otsimas võimalusi koguda rohkem maksutulu. Viimase teatena selles vallas lisandus valitsuse plaan tõsta käibemaksu praeguse 24% juurest 25,5%ni. Sellega tõuseks Soome oma käibemaksu määra poolest pisut kõrgemale teiste Põhjala riikidest – nii Taanis, Norras kui Rootsis on peamine käibemaksumäär hetkel 25%. Küll plaanitakse säilitada senised soodsamad käibemaksumäärad, sh 14% toiduainete käibemaksumäär. Kõigi nende sammude tulemusena, võiks riigi eelarvepuudujääk langeda alla 1% 2027. aastaks – elame näeme.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Viimased uudised