Mahetoitlustamise kogemuslugu Antsla Gümnaasiumi näitel
Avaldatud: 24 märts, 2025
Pilt: Pexels Kuidas on läinud mahetoidu pakkumine Antsla gümnaasiumis? Seda küsis Maablogi kooli direktori Katrin Martinfeldi, direktori majandusalase asetäitja Talvo Kondi ja kooli mahetootjast koostööpartneri Alo Abilise käest.
Küsimustele vastab direktor Katrin Martinfeld
Antsla Gümnaasiumi sööklale on väljastatud alates oktoobrist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ökomärgis „20–50% mahe”. Mis ajendas Antsla Gümnaasiumit mahetoitu pakkuma?
Viimase paarikümne aasta jooksul on Antsla Gümnaasiumi tavade hulka kuulunud kasvatada ise juurvilju koolitoidu tarbeks. Kui tuli Setomaa ja Rõuge valla üleskutse asuda mahetoidu pakkumisega tegelema, siis meie otsustasime kohe liituda. Vahetasime välja oma rendipõllu ja asusime kasvatama ise mahejuurvilja. Laste tervis on meie kooli väärtuste hulgas olnud alati kõrgel kohal ja see on üks võimalustest, kuidas rohkem panustada noorte inimeste tervisesse.
Kas ja kuidas on see mõjutanud kooli ja õpilasi?
Kindlasti on muutnud mahetoorainega tegelemine meie endi suhtumist teemasse. Suurenenud on teadlikkus ja võimaluste rohkus. Muutunud on eelkõige müüdid, et mahe on eelkõige taimetoit või mahetoidu hind on väga kõrge või veel kummastavamad arvamused. Õppekava uuenduses on lisandunud maheteemad igapäeva kooliellu koos meie oma kooli näidetega, kus on üsna praktiliselt võimalik tuua näiteid mahetooraine kasutamisest ja kasvatamisest.
Milline on olnud mahetoidu toetuse mõju koolile?
Mahetooraine toetus on suurepärane ja igati abiks tooraine ostul. Meie kooli eelis on kindlasti isekasvatatud tooraine, aga kasvanud hindade tingimustes on lisarahastus suureks abiks.
Millised on tulevikuvaated? Kas on plaan võtta kasutusse ökomärgis „50–80% mahe”, nüüd kui toetuse ühikumäär on kõrgem neile, kes kasutavad toidu valmistamiseks rohkem kui 50% mahetoorainet?
Oleme plaane teinud, aga esialgu ei julge väga hõisata. Kooli arengukavas oleme tõepoolest võtnud eesmärgiks jõuda järgmisele tasandile. Hindade tõus on sel aastal ettearvamatu. Teine pool asjast on tooraine kättesaadavus. Sortiment ei ole väga rikkalik ja möödunud aasta ikaldused ei ole meie piirkonna põllumeestele väga head saaki toonud. Hetkel on meil juba selle kevadeni mahetoorainega välja tulemiseks omad väljakutsed.
Vastab direktori asetäitja majandusalal Talvo Kont
Milline on olnud piirkondlik mahetooraine kättesaadavus, peamised varustajad?
Kartulit ostame kohaliku kartulikasvataja Alo Abilise (OÜ Leese mahe) käest, kes tooraine ise väga operatiivselt kohale toob ja kellega senine koostöö väga hästi sujunud on. Mustsõstramahla saame setomaa mahetootja Margus Timmo käest, õunamahla (kui on olnud hea õuna-aasta ja toodangut on piisavalt) Urvaste Urbani koguduse käest. Mahepiima pakub OÜ Metsavenna talu hulgimüüja AS A.M.F. Hulgi kaudu, kes kauba kolm korda nädalas Antslasse kohale toob.
Kuidas on koostöö tootjatega organiseeritud? Näiteks kas kasutate keldrit oma kasvatatu säilitamiseks või pakub hoiustamist tootja?
Antsla Gümnaasiumil on kasutada oma kelder, mis asub Antsla kesklinnas. Seal säilitame OÜ Leese mahe talu maadel ise kasvatatud kapsast, porgandit ja punapeeti. Kõrvitsa hoiustame kooli söökla laoruumis.
Kui suure osa moodustavad ise kasvatatud köögiviljad pakutava mahetoidu osakaalus?
Olenevalt kuust 7–8%.
Kui kauaks on omakasvatatud toorainet jätkunud?
Eelmisel õppeaastal jätkus ise kasvatatud toodangust kogu õppeaastaks porgandit, punapeeti, kõrvitsat ja aedtilli. Kapsast jätkus aprilli keskpaigani.
Kas mahetooraine 20-protsendilise osakaalu saavutamine on valmistanud aegade jooksul või hooajati raskusi? Mis on olnud peamised tegurid?
Mahetooraine protsendi saavutamine erilisi raskusi tekitanud pole, keskmine mahetooraine osakaal oli 2024. aasta teisel poolaastal 38,7%. Eelmise aasta porgandisaak ei olnud ilmastiku tõttu ootuspärane ja jäi alla keskmise.
Vastab kooli mahetootjast koostööpartner Alo Abiline
Kust ja millal sündis idee anda koolile maad köögivilja kasvatamiseks?
Antsla Gümnaasiumi aiamaa minu mahetalu maadele rajamise idee tuli mõni aasta tagasi kooli poolt. Olin plaaniga kohe nõus. See on hea võimalus anda oma panus valdkonna populariseerimisesse ja kohalike laste kvaliteetsesse koolitoitu.
Kui suur on kooli kasutuses olev maapind ja kas see on aastate jooksul suurenenud, vähenenud?
Seni on kool kasutanud igal aastal sama palju maad – kaheksa vagu, mis on umbes sada meetrit pikad.
Mismoodi on kasutamiseks antud põlluga seotud tööd kooli ja tootja vahel jagatud, näiteks suvel? Kas tootja käib hooldamas või teevad seda kool, õpilased vabatahtlikult?
Minu ülesanne on olnud maa ettevalmistus ja põlluraamatu täitmine. Külv, kasvuaegne hooldamine ja koristus on teostatud kooli enda personali poolt. Selline koostöö kooliga ei nõua põllumehelt väga palju vaeva, seega soovitan neid võimalusi oma piirkonnas otsida ka teistel haridusasutustel.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
