Maanteemuuseumi töötaja kolis laste ja mehega elama Soome metsade vahele – vaata, kuidas nad seal hakkama saavad
Avaldatud: 16 september, 2018Praegu lapsehoolduspuhkusel olev Maanteemuuseumi kuraator Merily Marienhagen kolis koos kahe väikse lapse ja sakslasest mehe Hannesega sügavale Soome metsade vahele, kus naabriteks on põdrad ja karud.
Soome väljaanne Taloussanomat tegi perest videoloo, kust on näha, kuidas nad vanas metsavahimajas ilma elektri ja jooksva veeta hakkama saavad.
Merily tunnistab, et elu metsa sees on raske, aga nad on õnnelikud. Pereisa Hannes räägib, et teleka asemel vaadatakse õhtuti tuld.
Ainus ühendus välismaailmaga on perel üks nutitelefon, kust näeb uudiseid ja mida laetakse päiksepatareiga. Facebooki pere liikmed ei kasuta.
Kulud on metsa sees elades 800 eurot kuus, millest enamus kulub auto peale. Autoga käiakse kord nädalas lähimas keskuses Saarikoskis, kust ostetakse piima, wc-paberit ja mähkmeid. Piimast teeb Merily ise teisi piimatooteid.
Vanematega on aasas on ka lapsed, 3-aastane Lotte ja 10-kuune Minthe.
Lapsed on eluga metsa sees kohanenud. Lotte võtab porgandi, pühib selle mullast puhtaks ja hakkab sööma. Minthe teeb eemal oma esimesi samme. Eelmisel päeval oli Minthe pistnud suhu mesilase, aga see on juba ununenud.
26-aastane Hannes tunnistab, et see oli parajalt hull idee. Suvila Tiilikkas, keset Kesk-Soomes asuva Saarijärvi metsi sai paarile armsaks kuus aastat tagasi mesinädalate ajal. Taheti tulla tagasi.
Esialgu oli plaan tulla Tiilikkasse aastaks ja vaadata, mis saab. Endise metsavahimaja omanik on Tamperes elav näitleja Antti Mankonen. Maja on aastaid kasutanud suviti kunstnikud.
Marienhagenitel on aga küllalt nõudlikud ametid: Merily on etnoloog, Hannes aednik. Merily sõnul proovisid nad Saksamaal elu üheksast viieni, aga see ei sobinud.
Võimalus elumuutuseks tekkis läinud talvel. Kui pere märtsikuus Tiilikkasse saabus oli maas paks lumi ja väljas paukus veel 30-kraadine pakane. Hoovi peal võttis pere vastu põder.
Hannese lemmiktegevus on aga – lähtuvalt tema ametist – toidu hankimine. Aednik on kivisele maale teinud juurde aiamaad.
Aias kasvavad tomatid, spinat, oad, kurgid, ja naerid – ja kasvavad päris hästi. Lisaks aiaviljale kasvatatakse lilli, nurmenukkusid ja linataimi.
Katsetatakse alepõllundust, kus põletatud maal kasvatatakse naerist ja see õnnestub päris hästi. Hannes räägib, et proovib kõiki võimalusi. Päris kõik ei õnnestu, aga midagi tuleb välja. Õppimisainet jätkub.
Näiteks maisi puhul räägiti, et see ei õnnestu. Ta külvas aga maisi maha ja saab nüüd korraliku saagi.
Tiilikka elanike hulka kuuluvad veel koer Fonzo, kass Valtsu, suveks külla tulnud kass Tihru ja kolm siga: kuldid Steinmeyer ja Sale ning emis Kersti. Ehk siis Saksa, Soome ja Eesti presidendid, kes seal rõõmsalt röhivad.
Septembris tuleb veristada kas Steinmeyer või Sale. Mõni aeg tagasi murdsid nad koos aedikust välja ja neid oli väga raske tagasi tuua, räägib Hannes.
Seasulu kõrval asub vana ait, mis rajati koos metsavahi majaga 1856. aastal. Perel on veel 11 kana, kes munevad 3-4 muna päevas. Rohkem munevad kanad siis, kui neile lähedalasuvast Horo järvest kala püüda.
Lisaks taimedele ja kalale saadakse varsti toidulauale seega ka liha. Toidu säilitamine on aga asi, mis vajab läbimõtlemist. Maakelder on küll olemas, aga ilmselt tuleb osa toitu viia mõne tuttava juurde sügavkülma. Osa pesu pestakse samuti naabrite pesumasinas.
Muidu elatakse askeetlikku elu. Vahetevahel lubavad vanemad endale mõne õlle. Et saaks saunas leili visata, räägib Hannes.
https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000005828415.html