Maablogi: Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis
Avaldatud: 2 aprill, 2020
Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“.
Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.
Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide lahendamiseks. Et algatus ei soikuks, käivitas Euroopa Komisjon 2015. a pilootprojekti ning mõiste mõtestamiseks moodustati töögrupp, mis on praeguseks kohtunud juba kümnel korral.
Aruka küla mõistet ei tasu segi ajada targa linna (inglise smart city)mõistega.Targa linna eesmärk on kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi linna ning selles pakutavate teenuste juhtimiseks. Erinevalt targast linnast ei pea arukas küla kasutama ilmtingimata infotehnoloogilisi lahendusi ning on suunatud eelkõige maapiirkonna ja sellega piirnevate alade arendamiseks.[1]
Arukas küla tähendab eelkõige aktiivseid inimesi, kes soovivad enda elu paremaks ja tõhusamaks muuta, kasutades selleks nii tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi kui ka inimkapitali ning sellest tulenevaid võimalusi ehk sotsiaalset innovatsiooni. Eesmärk on luua aruka küla strateegia, mis annab võimaluse kasutada ära kogukonna väärtusi ja struktuure ning otsida vanadele probleemidele uusi lahendusi. Tavalise arengudokumendi asemel on strateegia näol tegu pigem lahendusi otsiva tegevuskavaga.
Samuti ei ole piirangut valdkonnale, mida läbi aruka küla saaks arendada. Eri riikidest saab tuua palju näiteid, kus inimesed ise on leidnud probleemidele uuenduslikke lahendusi.
- Soomes kasutatakse üksikute eakate inimeste kaudseks jälgimiseks igapäevategevusi, mis ei riku kellegi privaatsust; määratud kontaktisiku telefonile tuleb märguanne, kui tegevus on tehtud või jäänud tegemata, nt kohvimasin läheb käima, kardinad tõmmatakse eest, tuli pannakse põlema vms.
- Norras hakkasid kohalikud elanikud kasutama fjordidest saadavat energiat, et oma majapidamisi kütta ja jahutada.
- Soomes on mahajäetud koolimajad muudetud loomemajadeks, kus välistudengid saavad tulla pikemaks perioodiks võõrasse keskkonda ning luua kunsti.
- Itaalias on kasutusel avalike teenuste platvormid, kustkaudu saab esitada küsimusi kohalikule omavalitsusele, üürida ja rentida mitmesuguseid ruume ning teavitada probleemidest (näiteks kui tänavavalgustus ei tööta).
- Šotimaal hakkas halva ühenduvuse ja taristuga kogukond otsima võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks ning tuulepargi arendajatega partnerlusse asudes suudetigi see eesmärk täita.
Sarnaseid ja teisigi näiteid leiab nii Eestist kui ka mujalt Euroopast ilmselt lõputult, kuna nutikaid lahendusi kasutavad ja ressursikasutust tõhustavad aina rohkemad kogukonnad. Kui Sinu kogukond on millegi säärasega juba algust teinud või plaanib alustada, siis nüüd ja praegu on ideaalne võimalus osaleda üleeuroopalises aruka küla arenguprogrammis, saada tuge rahvusvaheliselt eksperdilt ning õppida teiste külade kogemustest.
Osalemiseks saab teavet Eesti Leader Liidu kodulehelt.
Kust saan lisainfot arenguprogrammi kohta?
Lisainfot jagab arenguprogrammi Eesti kontaktisik Kristiina Tammets (kristiina@tas.ee, tel 5340 9873).
Lisateavet inglise keeles saab ka meilitsi aadressilt smart-rural@e40.eu.
[1] Rohkem infot arukate külade kohta http://www.maainfo.ee/smartvillages.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
