Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Urmo Sibul

Valitsus kiitis täna, 6. augustil heaks laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse ettepaneku. Kultuuriminister Tõnis Lukas rõõmustas, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni igikestvus on valitsuse jaoks prioriteet ning soovib toetusmeetme kaudu raha hakata eraldama juba tulevast, 2021. aastast.

„Kui soovime, et meie laulu- ja tantsupeo traditsioon püsiks ka tulevikus, tuleb tegutseda praegu. Analüüs näitab, et motiveeritud juhendajaid jääb üha vähemaks ja noori ei kipu peale tulema, kui töötasu on madal ja valitseb ebakindlus sotsiaalsete garantiide osas. Valitsus on mõistnud, et meie laulu- ja tantsupidude liikumise elujõu seisukohast on praegused otsused määrava iseloomuga,“ rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas. „Laulu- ja tantsupeo tuleviku kindlustamiseks sain ülesandeks ette valmistada laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu,“ lisas minister.

Kavandatav toetus peab laulu- ja tantsupidude liikumises osalevatele kollektiivide juhendajatele tagama stabiilse sissetuleku, mis on võrdne riikliku kultuuritöötaja palgaga. Ettepaneku kohaselt makstakse toetust kollektiivi juhendaja tööandjale, kellel on kollektiivi juhendajaga sõlmitud tööleping. Tööandja peab kandma vähemalt 50 protsenti juhendaja tööjõukuludest koos maksudega.

Rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse ettepanek lähtub kultuuripoliitika põhialuste dokumendist aastani 2020 ja valitsuse tegevusprogrammist. Mõttekoja Praxis läbi viidud uuringust selgus, et laulu- ja tantsupidude kestma jäämine ei ole iseenesestmõistetav eelkõige seetõttu, et väheneb kollektiivide juhendajate hulk. Uuringust avaldus, et üle poole praegustest juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma ning alla 35-aastaseid noori on juhendajate seas vaid 15%. Üksiti selgus uuringust muuhulgas, et juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustust ning valdkonnas väga levinud tähtajalised lepingud jätavad juhendaja mitmeks kuuks igasuguse sotsiaalse kaitseta. Seda kõike Kultuuriministeeriumi välja töötatud palgatoetuse süsteem peabki aitama koosmõjus omavalitsuste ning harrastajate endi panusega lahendada.

Toetusmeetme töötasid välja Kultuuriministeerium ning laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid. Tuleval aastal on tarvis toetusmeetme elluviimiseks 2,7 miljonit eurot, 2022. aastal 4,5 ning 2023. aastal 5,8 miljonit eurot. Lõplikult selgub meetme rahastamine sügisel, kui valitsus arutab riigi eelarvestrateegiat aastaiks 2021 kuni 2024.

Kommentaarid

Viimased uudised