Lugu Porschest, mis valmistab kõikidele autosõpradele pettumuse
Avaldatud: 1 märts, 2023
Madis Mark. Foto: erakogu Tänase rahvusvahelise ratastoolipäeva puhul jagame ühe pikaaegse ratastoolikasutaja – aktiivse ja ettevõtliku Madise lugu.
Olen 30-aastane noormees, kellega 9-aastaselt juhtus raske õnnetus ja sellest ajast saadik on ratastool minu argipäeva osa. Aga ma pole ainuke. Eestis on veel palju inimesi, kes ajutiselt või terve oma elu jooksul vajavad head ratastooli, mistõttu otsustasin oma teekonda uue ja hea ratastoolini jagada. Võtke seda kui kogemuslugu ja tootearvustust, mis on pühendatud inimestele, keda uute automudelite või jalgrataste tutvustused jätavad külmaks, kuid kelle elukvaliteet sõltub siiski ratastega abivahenditest.
Inimene, kes pole kunagi ratastooli abil liikunud, ei kujuta ilmselt täpselt ette, milliste murekohtadega me igapäevaselt silmitsi seisame. Linnaruumis ootavad meid äärekivid, kallakud, munakiviteed ja trepid. Liftita hoones peame lootma teiste inimeste abile ning liivarand ei tekita ratastoolis inimeses mitte alati vaimustust, vaid paneb heal juhul kukalt kratsima. Mõte ratastooliga liivaväljale kinnijäämisest, samal ajal kui pea kohal kõrvetab ere päike, ei vaimusta kedagi. Seepärast kipub ratastooliga inimese elu- ja liikumisruum olema oluliselt ahtam teiste inimeste omast. Tõsi, piirame seda ka ise, kuna pigem väldime neid kohti, kus takistused ees seisavad. Kogu aeg ei jaksa ponnistada ning teiste abi paluda. Tõsiasi on see, et mida nigelam tool, seda vähem võimalusi liikuda ja elu nautida. Ka ühistranspordi kasutamine on elu nautimine, kas teate!
Nagu öeldakse telemarketingi reklaamides „aga ka see pole veel kõik!” Vähem teatakse ka sellest, et näiteks ratastooli esirattalaagrid kipuvad minema karvu täis, mis muudab kiire ja sirgjoonelise liikumise keerukaks. Sarnaselt autole peavad ka ratastooli rehvid alati kenasti täis pumbatud olema. Mul läks hiljuti üks uutest mägiratastest arusaamatul põhjusel katki, aga õnneks oli mul neid kaks paari – ühed on sees liikumiseks, teised väljas. Võiksin seda nimekirja jätkata veel ja veel.
Minu viimane ratastool oli juba üle 10 aasta vana, kui otsustasin, et vajan uut ja kergemat tooli.
Olen erinevatel aegadel tegelenud ratastoolitantsu ja Bachataga ja iga kord, kui vana tooli autosse tõstsin, mõtlesin, kui hea ja mugav oleks kergema ratastooliga tegutseda. Minu vanal toolil jäi puudu ka kiirusest, mida tantsutundides oleks vaja läinud.
Kust ja kuidas otsida uut ratastooli? Uute abivahendite leidmise või toetuste taotlemisega kipub ikka nii olema, et erinevatest võimalustest saad teadlikuks alles siis, kui teed otsuse ja hakkad ise infot otsima. Uue ratastooli hankimisega oli samamoodi. Teadsin juba aastaid tagasi, et kui üldse kunagi uut tooli kasutama hakkan (sel hetkel ma kõndisin enamjaolt karkudega, seega kahtlesin), saab see tõenäoliselt olema täiskarbonist Panthera X, mis on nagu ratastoolide maailma Porsche. Konsulteerisin ka Invaru abivahendikeskusega ja sain nii sees kui väljas test-sõite teha. Seejärel saatsin taotluse koos vajalike põhjendustega Sotsiaalkindlustusametile ning üsna peatselt tuli vastus, et saan lisaks maailma kergeimale toolile (ikka seesama Panthera X) taotleda ka talveks ja välisõiduks hädavajalikud mägirattad ning lamatiste vältimiseks ratastoolipadja. Riik maksab 90% abivahendite kuludest kinni ning arvestades nende vahendite pikka iga, on see ülimalt kasulik ning soodne investeering.
Kui uue ratastooli koos vingete mägiratastega kätte sain, olin nii uhke, et saatsin sõpradele pilte ja samuti oli kaubanduskeskuses päris tore eputada. Aga kõige rohkem valmistas rõõmu see, et uue ratastooliga ei jäänud ma enam lumme kinni ega pidanud autost kõigest meetri kaugusel olles enam kedagi appi kutsuma. Ka autosse on väga mugav tooli tõsta – see kaalus vaid 2,3 kg. Uus kerge tool muutis mind abistavate inimeste elu lihtsamaks ja ohutumaks – kõik, kes on pidanud seda vähemalt korra tegema, teavad, et ratastooli tassimine viiendale korrusele on korralik ettevõtmine ja trenn.
Rahvusvahelise ratastoolipäeva puhul kutsun kõiki ratastoolis inimesi üles suhtlema inimestega, kellel on sarnane liikumispiirang. Mina täna tean, et tasemel abivahendite saamise protsess on lihtne ja kiire, kui vaid osata küsida. Soovin, et kõik minu olukorras olevad inimesed teaksid kõikidest võimalustest, mis Eestis saadaval on, ja naudiksid iseseisvat elu!
Head rahvusvahelist ratastoolipäeva kõikidele!
Madis Mark
Loe Madise tegemistest siin: https://madismark.com/
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
