Lõunaeestlase reisipäevik. Lissabon
Avaldatud: 10 aprill, 2019Hei-hei, pole tükk aega kirjutanud 🙂 Meil on kõik hästi – oleme nüüd juba nädalakese Portugali Alentejo piirkonnas puhanud ja enesetunne on suurepärane 🙂
Ilm küll kiskus vahepeal ära, hakkas sadama ja sadas kohe mitu päeva järjest. Pühapäeval ma olin nii vihane – vaatan, teil seal Võrus 14 kraadi ja päike paistab, aga meil ainult 12 ja polnud mingit päikest, ainult vile tuul puhus. Täna ja homme on ka Alentejos kehv ilm ja me otsustasime hoopis Lissaboni tulla, kus paistab päike ja lubas vähemalt 20 kraadi. „Mida me siin passime?” küsis Inno, kelle jaoks elu algab 25st kraadist. „Lähme hoopis paariks päevaks Lissaboni.” Paariks seepärast, et juba sel laupäeval lubab Alentejosse jälle 23 kraadi ning siis on Inno nõus tagasi minema 😀
Aga mõeldud-tehtud, hakkasime eile kella ühe ajal sõitma ja kella nelja ajal ehk kolme tunni pärast olime päral. Inno oli sedapuhku kaval ja vältis kiirteid. Seepärast oli sõit küll tunni võrra pikem, aga saime see-eest ilusaid oliivisalusid imetleda.
Täna tegime Lissaboni peal hirmpika jalutuskäigu. Jõime jõeäärsetes kohvikutes kohvi ja sõime saiakesi ning nautisime päikesepaistet. Vihma tibutas vahepeal ka, aga see ei seganud üldse. Hämmastas, et Lissaboni kesklinnas maksab kohv ja kook vähem kui Võrus – kohvi saab kätte ühe euroga ning koogikese 1-2 euroga. Suure kausitäie maitsva kõrvitsasupi eest tuli välja köia ainult üks euro. Võrus ma alla kolmeeurost suppi leidnud ei ole. Nutt tuleb peale, tõdesime taas Innoga. Miks ometi on Eesti toidukohtades nii kallid hinnad? Pole ime, et Lissaboni söögikohad on kohalikest tulvil. Väljas söömas käimine on siin norm, sest see on lihtsalt nii odav, igaühele taskukohane.
Seejärel jalutasime vanalinnas ja vaatasime üle kõik tuttavad kohad – elasime ju aastatel 2015-2016 Lissabonis. Igal pool käis vilgas ehitustegevus ning juurde oli tekkinud päris palju uusi söögikohti ning ärisid. Mõned vanad tuttavad poekesed olid aga ka kinni pandud – näiteks üks mu lemmikajakirjapood. Turiste tundus vähem olevat kui tavaliselt, ilmselt jahedapoolse ilma pärast. Täna näiteks oli „ainult” 17 kraadi ja homme tuleb sama palju. Tavaliselt on Lissabonis aprilli keskel juba 25 ja vahel viskab isegi 30. See kevad on aga külm ja portugallased räägivad isegi talve tagasitulekust. Mis nad veel Eesti homse nelja kraadi kohta kostaksid? 😀
Aga Kersti, meie president, tuleb ka nüüd siia Portugali – enne, kui Moskvas Putiniga kokku saab. Õige mõte, sest enne Venemaale minekut on tõesti hea soe sisse saada 😀 Seal puhub ju vile tuul – nii otseses kui kaudses tähenduses. Mida Kerstile soovitada? Kindlasti mõnes jõe-äärses kohvikus kohvi juua ja siinseid kõige kuulsamaid koogikesi, pasteis de nata’sid süüa 🙂 Siis võiks veel jalutada Expol, kust avaneb tõeliselt kaunis vaade jõele ning Vasco da Gama sillale, käia Calouste Gulbenkiani muuseumides ja jalutada muuseumi aedades (õeti väärivad külastamist kõik Lissaboni muuseumid), vaadata kuulsas Okenaariumis kalu, istuda Avenida da Liberdade mõnel pingikesel ja jälgida ümbritsevat melu, astuda sisse mõnda tabacariasse ja osta sealt ajaleht… Tegemist jätkub Lissabonis mitmeks päevaks. Georgi-Rened võiks ehk huvitada sõjandusmuuseum, mis asub Alfama linnaosas 😉
Meiegi oleme veel paar päeva Lissabonis, enne kui nädala lõpul jälle Alentejosse suundume. Nagu öeldud, läheb seal siis jälle soojaks ning saame end korralikult päikeseenergiaga laadida. Loodame, et Eestis ka varsti soojaks läheb, sest lõputult ei saa see kevad ju ikka viibida 🙂
IRJA TÄHISMAA