Lõunaeestlase reisipäevik. Kataloonia
Avaldatud: 28 märts, 2019
Peatus Prantsusmaal teeäärses puhkekohas. Nõndaks, amigos! 😀 Inno on väga tublisti sõitnud ja oleme jõudnud Espagna’sse! Täpsemalt Katalooniasse!! Juhhei!!! Ilm on küll tiba jahedavõitu, täna ainult 14 kraadi.
Aga eile hommikul ärkasime siis Prantsuse Rivieras, täpsemalt ühes väikses armsas mereäärses linnakeses nimega Fréjus, kust me juba kella 11 paiku Hispaania poole startisime. Sooja oli seal 18 kraadi ja päike tegi tuju hoobilt heaks. Eesti tatti on veel natuke ninas, aga muidu läheb tervis üha paremaks. Nägu on ka päikest saanud ja paistab palju jumekam. Tarja Haloneni ma enam ei meenuta 😀
Inno on juba varemast ajast konnasööjate peale vihane (mäletate, eelmisel reisil võttis automaattankla tema kaardi pealt raha ära, aga bensiini ei andnud), aga eile läks ta lausa marru. Need teemaksud! Praktiliselt iga nuka taga tuli kaarti välgutada. Isegi vahetult enne Hispaania piiri rebiti tal 24 eurot taskust välja! Aga no ok, lõpuks me sellest prantsuse põrgust ikkagi pääsesime. „Konnasööjad!” siunas Inno Hispaania päikese poole sõites. „Ikka maksad neile selle sada eurot ära!” Nojah, Prantsusmaal on praegu rasked ajad, üks kollavestide meeleavaldus teise otsa, riik on pankrotis, eks kuidagi tuleb kassat täita. Kuna need meeleavaldused toimuvad enamasti nädalavahetuseti ja siis pannakse paljud teed kinni, sättisime oma sõidud sedasi, et jumala eest enne nädalavahetust Prantsusmaalt läbi saada. Sest kes teab, mis veel muidu. Prantslased on praegu väga vihased, ega keegi naljalt seal ei naeratanud.
Hispaanias on palju madalamad teemaksud, ainult kaks euri. Inno kohe palju rõõmsam. Tema on meist kahest kindlasti kokkuhoidlikum. Kui mina raiskaks kõik raha kohe igasugu lahedate asjade peale ära, siis tema hoiab kahe käega rahakotti kinni 😀 Roosi juba teab, kumma poole hoida 😀 Inno ettekujutus lapsega poodi minekust on talle üllatusmuna ostmine, mina ei suuda aga kunagi Roosile LOLi või Barbiet ostmata jätta, kui ta nii ilusti palub 🙂 Tänu Innole me aga siiski veel pankrotis pole. Väga hea, kui lapsevanemad teineteist tasakaalustavad 😀
Õhtul jõudsime sellisesse väiksesse Kataloonia linnakesse nagu Begur ja otsustasime jääda kaheks päevaks. Inno saab natuke puhata ja lapsed mängida. Täna hommikul oligi Roosil siin palju tegemist – ta avastas aias olevast väiksest aedikust kilpkonnad ja praktiliselt terve hommikupoolik oli sisustatud 😀 Varsti tuli majaperemees Roger neile ka hommikusööki tooma ja Roosil oli väga huvitav vaadata, kuidas kilpkonnad päikese käes hommikust sõid.
Pärast läksime linna peale jalutama. Inno lasi ühes kohalikus optikapoes oma päikeseprillid ära parandada ja oli väga üllatunud, kui sümpaatne vanahärra selle abi eest sentigi raha ei tahtnud. Seejärel jalutasime natuke linna peal ringi, imetlesime üht vana kirikut ja läksime tapast sööma. Päris suur taldrikutäis vürtsikaid kartuleid ehk patatas bravas maksis ainult neli eurot. Inno võttis endale kala tšipsidega ja ühe klaasi veini. Pärast tõi sõbralik restoranipidaja veel kummalegi lapsele ühe pulgakommi, mille üle oli eriti hea meel väiksel Juulikesel.
Siis jalutasime veel mänguväljakult läbi, aga kuna puhus küllaltki vile tuul, siis kaua seal ei passinud. Tahtsime ka poest läbi minna, aga võta näpust – see oli kinni. Õige – kella ühe ajal algab siin siesta! 😀 Läksime ka ise koju siestat pidama ja siin me nüüd siis olemegi. Sööme ja pikutame 😀
Homme sõidame edasi. Veel ei tea, kuhu välja jõuame, tee peal vaatame. Päikest ja soojust teilegi! 🙂
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
