Lõunaeestlase reisipäevik. Horvaatia toite proovimas
Avaldatud: 22 märts, 2019
Täna oli küll fantastiliselt tore päev. Päike lõõskas terve päeva ja oli 21 kraadi sooja. Tegime pika jalutuskäigu ja see oli me esimene päikesepaisteline jalutuskäik viimasest oktoobrikuisest jalutuskäigust Võru Roosisaarest saati.
Ei suuda sõnades väljendada, kui mõnus tunne see oli, kui päike juukseid soojendas ja nahka paitas. Iga sammuga tundsin, kuidas keha ja hing tervenesid. Kui Lätis, Leedus, Poolas ja Ungaris oli veel tõbine tunne, ninas tatt ja hääl kähe, siis Horvaatias hakkas tasapisi paremaks minema. Mind Eestis kimbutanud astma kadus, liigesed valutavad üha vähem ja novembris läbi põetud bronhiidi tüsistusena tekkinud kõrvapõletik hakkab ka järgi andma.
Mis peamine – energiat on rohkem! Jaksan juba Juuli käru mäest üles lükata. Ja siin on päris kõrged mäed, annab ikka lükata 😀 Jalalihased on veel sest Zagrebi kuuekilomeetrisest matkast nati valusad, aga mitte enam nii väga. Kannatab juba täitsa käia. Innol tuleb alati päikesega elu sisse ja tema jaksas juba täitsa reipal sammul marssida. Pidin vahepeal hüüdma, et oota mind ka 😀
Vaatasin, et Võrus oli täna seitse kraadi ja päike paistis. No Juuliga me sellise ilmaga välja ei saaks, kuna tema kisub endal kindaid käest või nätsutab nad märjaks. Zagrebi 12 kraadi oli alles talle sobilik ja tänane 21 kraadi muidugi veel enam. Laps naeris ja rõõmustas praktiliselt terve jalutuskäigu aja. Hommikul dressid selga ja minek! Mütse, kindaid, jopesid pole siin vaja.
Homme tuleb 20 ja ülehomme taas 21, oleme need päevad siin ning jalutame kohe mõnuga. Täna käisime ka Lidlis ja ostsime endale süüa juurde ning pärast seda otsustasime proovida üht kohalikku restorani. Zagrebi kaubanduskeskuses olid ju ainult kiirsöögikohad. Leidsime üsna pea kaks teineteisest üle tee asuvat restorani ning otsustasime meretoidu restorani kasuks, mille nimi on Maritima Konoba.
See oli väga postiivne kogemus. Tegemist oli meeldiva taverna-tüüpi kohaga, kus sai tunda end mõnusalt ja vabalt. Valgeid linu laudadel polnud ja istuda sai pehmendusega kaetud puupinkidel. Kelnerid olid väga viisakad ja toidu hinnad ausad. Võtsime kaks kalasuppi (ühe hind 2 eurot), kaheksajalasalati (4 eurot), tursa püree (3,5 eurot), ühe vee, ühe õlle (2 eurot), ühe koola ja ühe espresso. Kokku läks ainult 17 eurot. Inno oli väga positiivselt üllatunud. Tuleb välja, et Horvaatias ikka saab väga hästi ja odavalt süüa. Sama suur supp Võrus maksab näiteks 4 eurot.
Ehk siis – kui tulete Horvaatiasse, siis öömaja saab odavalt ning ka restoranide hinnad on taskukohased. Seega on mõistlikum väljas söömas käia kui endale toitu poest osta, sest toidupoed on küllaltki kallid. Nädalaks tulles läheb öömaja eest kuskil 200 eurot, 30 eurot öö. Kodumajutused on väga korralikud ja horvaadid ise väga lahked. Eriti suure lahkuse osalisteks saavad muidugi lapsed.
Õhtul tegi Inno mulle veel Lidlist ostetud mereande, mis maksid ainult 2 eurot pakk, ja värsket sparglit, mis maksis 3 eurot. Kõrvale värske salat. Ülimaitsev!
Alguses oli meil plaan pühapäeval siit jalga lasta, aga kuna sooja on 20 kraadi, siis mõtlesime, et jääme üheks päevaks veel ja võtame kohe mõnuga päikest. Esmaspäeval tuleb 16 kraadi ja siis juba suund Itaaliale. Kas siis Firenzele või Genuale, veel täpselt ei tea.
Teile kõike head ja päikesepaistelist kevadet!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
