Lõunaeestlane Poolas. Kuidas Poolas raha kokku hoida?
Avaldatud: 24 mai, 2018Dzień dobry, armas Võru, siin Lodz, Poola, kuhu oleme nüüdseks oma auto ja lastekarjaga jõudnud! Loodan, et teil on seal kõik hästi ja et ei ole väga palav, sest muidu ma keeran juba Mõnistes otsa ringi ja sõidan tagasi Hispaaniasse, sest seal on ainult 23 kraadi 🙂 Inno protestidest hoolimata! Või oot, ma ei oska sõita. Hmm. Sellisel juhul hääletan. Hääletan tagasi Hispaaniasse. Nii et orgunnige sinna minu tagasitulekuks selline mõnus 23-kraadine ilm, palun. Ja siis paluks veel üks kausitäis eesti maasikaid ka. Hispaania hapud maasikad keeravad mul siiamaani kõhus.
Aga jah, Lõunaeestlase auto on jõudnud Poola, armsasse Lodzi linna. Kuis siis eilne päev kulges?
Kõigepealt paar sõna konnasööjatest. Innole ei andnud ka eile rahu, kuidas nad temalt ikka selle sada eurot välja petsid, mis ta teemaksudest hoidumisega kokku hoida üritas. Ta kontrollis mitu korda meie arvet, aga kujuta pilti, konnasööjad ei ole ikka veel seda summat vabastanud. Pangast öeldi, et nad võivad seda kuni seitse päeva enda käes hoida. Kuigi me ei saanud nende käest tilkagi bensiini. Prantslaste riukalikkust teades võib olla üsna kindel, et nii nad täpselt teevadki. Hoiavad seda raha täpselt seitse päeva enda käes. Saab siis näha. Aga Inno otsustas, et tahab üks kord ikka veel nende maal ära käia ning proovida neid ikkagi üle kavaldada. Plaan on järgmine: osta vahetult enne saksa piiri kütust ja lisaks sellele ka üks kümneliitrine kanister, kuhu osta sisse varubensiin. Kümme liitrit. Nii et kui enne Hispaania piiri kütus lõppeb (Prantsusmaa on nii suur lahmakas, üle 1000 km, et ühe paagitäiega seda ära ei sõida), siis näidata konnasööjatele keskmist näppu ja öelda: „Haa, näete, mul on IKKA VEEL BENSIINI!” Ja valada varukanistris olev kütus uhkelt paaki. Ma olen kindel, et me teeme selle plaani veel ühel päeval teoks.
Nüüd aga Poolast. Poola on väga armas maa. Ja teed pole üldse nii jubedas olukorras kui Inno ette kujutas. Ok, kohe pärast Tšehhi piiri oli üks väike lõik IKKA VÄGA JUBEDAS olukorras, aga pärast on täitsa okeid. Kõige paremad on nad muidugi enne Saksa piiri. Enne Leedut on jälle pärapõrgu.
Teiseks – Poola on megaodav, odavam isegi kui Tšehhi. Tuleb ainult meeles pidada, et kui kuskil, kas poes või tanklas kaardiga maksate, siis tuleb rahaks valida mitte eurod, vaid zlotid, sest eurodes maksate ligi 10 protsenti rohkem. Meie seda paar korda tegime, aga siis pani Inno seda tähele ja parandas kiiresti vea.
Veel pani Inno tähele seda, kui Lääne-Euroopas kõik mõnusasti puhkasid ja lasid vilet, siis Ida-Euroopas käib üks suur töörabamine. „Mulle tundub, et Euroopa Liidu mõte selles ongi, et panna idaeurooplased enda kasuks imepisikese palga eest tööle.” Tõsi ta on, mõtlesin ka mina, võtame või Rakvere Lihakombinaadi. Selle omanik, Soome firma HK maksab oma eestlastest töötajatele südamerahus kordi vähem palka kui sommidele. Aga näe, töötajaid leidub! Ilmselt on asi selles, et eestlased lihtsalt armastavad nii väga tööd rabada, et on nõus seda tegema ka imepisikese palga eest või koguni tasuta. Mina sellest asjast aru ei saa, aga see tuleb ilmselt sellest, et ma olen pooleldi soomlane. Mulle meeldib küll väga vaadata, kuidas Inno tööd teeb, aga ise ma võimalusel meelsasti puhkan.
Poola kohta võib veel öelda seda, et valitseb mõnus korralagedus. Nagu Portugalis. Kui Eestis on hein niidetud millimeetri täpsusega ning inimeste iga vaba hetk kulub ära muruniidukeid kräunutades, siis siin lastakse rohul rahumeeli põlvepikkuseks kasvada. Väga mõnus oli siia Lodzi saabudes vaadata, kuidas majade ees laiub kõrge hein. Tekitas sellise mõnusa boheemliku tunde.
Ja siis tuleb veel kindlasti kiita Poola maanteeäärseid puhkealasid, kus on toredad laste mänguväljakud, korralik avar inva WC ning üldse väga puhtad ja korralikud WCd. Puhkealadel on muru kenasti niidetud. Tegime ühes sellises eile peatuse ja võtsime kohe tunnikese, et seal tšillida. Roosi lasi oma sada korda liumäest alla ja Juulike vehkis värskes õhus rõõmsalt kätega. Nii et Poolat ei tasu peljata. Ega ka Tšehhit. Mõlemad on väga mõnusad maad, sellised nooruslikud ja boheemlikud. Joonlauaühiskond ei ole siia veel jõudnud ja see on väga tore.
Nüüd paar sõna Tšehhist. Praha on muidu väga romantiline ja igaühel tasub seal vähemasti korra elus käia, AGA üks hoiatus – kui te olete allergiline politseiautode sireenide vastu, siis pigem hoiduge sellest linnast, sest seda saab seal kuulda iga viie minuti järel. Umbes tunni aja pärast hakkate kahtlustama, kas see sireen ei huilga mitte kogu aeg. Iga heli hakkab teile tunduma kui sireeni huilgamine. Inno ütles, et see oli nii juba kakskümmend aastat tagasi. Mulle isiklikult ühest päevast Prahas piisas.
Samas on tšehhid väga sõbralikud. Käisime ühes Praha lähedal asuvas McDonalds’is söömas ja Roosi jooksis seal kohe paari tšehhi poisikesega mängima. Nende emad olid väga sõbralikud ja tundsid huvi, kust me pärit oleme. Ütlesin siis, et Eestist ja et Praha on väga ilus. Tšehhidel sai sellest väga hea meel.
Ja Praha on tõesti ilus. Kui ainult neid sireene poleks! Aga võib ju näiteks kõrvaklapid pähe panna. Ent ilma naljata, päriselt – kui Lissabon on minu jaoks Euroopa kõige ilusam linn nr 1, siis Praha konkureerib koos Barcelonaga teisele kohale. Ja seal saab ka palju odavamalt hakkama. Kui teil on pulma-aastapäev tulemas, siis Praha on väga hea valik. Reserveerige mõni kolmetärnihotell kesklinnas (Booking.com’is viimase hetke hind 30-40 eurot öö, kasutades seda linki saab veel 10 protsenti alla), käige õhtul Karli sillal jalutamas ja sööge mõnes aasia restoranis, mida Prahas on iga nurga taga, õhtust. Täiuslik!
Meie aga sõidame siit Lodzist täna juba Leedu poole. Näis, kui kaugele jõuame. Kohtumiseni homme!
IRJA TÄHISMAA