Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Nonii, kus me siis viimases osas pooleli jäime? Ahjaa, Leedu. Kuhu Inno oli nõus suure surmaga öömajale jääma, sest tema oleks hea meelega Poola välja põrutanud. Aga jah, Booking’ust leitud öömaja Marijampoles oli täitsa korralik, hommikusöök oli ka hinna sees (NB! Kes soovivad Bookingu kaudu broneerides 10 protsenti soodustust saada – kasutage seda linki). Ainus ebameeldiv kogemus oli hommikusöögilauas, kus Roosi kõva häälega piknikulaulu laulma hakkas (mis kõlas umbes nii: „Lähme-lähme piki, lähme-lähme piki!” ja nii kakskümmend korda järjest) ja üks kõrvallauas istunud mees, keda Inno poolakaks pidas, meiega seepeale samuti kõva häälega tõrelema hakkas. Et miks me ei kontrolli oma last. Nojah, ei tulnud ausalt öeldes selle peale, sest Portugalis, kus me kaks aastat tagasi kümme kuud elasime ja iga päev väljas söömas käisime (sest restoranid on seal megaodavad) kisasid lapsed kogu aeg ja kõik ainult naeratasid selle peale. Mina, temperamentne nagu ma olen, ütlesin mehele, et ta reageerib üle, ja see ajas ta eriti pöördesse ning ta hakkas kõva häälega ja totakaid nägusid tehes Roosi laulu jäljendama, küsides, et kas mulle meeldib. Oli väga naljakas, aga pidasime siiski paremaks lahkuda, sest olime juba ära söönud.

Pärast hommikusööki pakkisime oma asjad toas kokku ja läksime kohalikku Lidlisse, kust ostsime suure kotitäie toitu. Kokku kulus 12 eurot, mille sees olid näiteks banaanid, pirnid, pähklid ja värske apelsinimahl ning Roosi välja valitud vaarikad, kommikott ja jäätis. Innole Lidl väga meeldib, oma odavuse ja hea kaubavaliku pärast, ja ta loodab, et see kett tuleb ühel päeval ka Eestisse.

Aga siis asusime muidugi jälle teele. Inno oli ülevas meeleolus, sest lõpuks ometi avanes tal võimalus Poola teid proovida. Olime neid ju ka varematel kordadel mõõtnud ning meil mõlemal oli meeles kohutav passimine ummikus Varssavi lähedal kuskil aastal 2009. Uhh, ei taha meenutadagi. Seepärast olin ma ka nüüd hirmul, et veedame Poolas vähemasti kaks ööd. „Teed on kehvemad kui Leedus, mustad ja räpased,” tuligi Innolt kohe Poola sisenedes kommentaar. „Leedu oli fantast.” Mina ei saanud midagi aru. Mina rõõmustasin selle üle, et tee ääres õitsesid sirelid, linnades oli näha õites kastaneid ja põldudel võilillemerd.

Ühes sellise imeilusa võilillemere keskel tegime eile ka oma järjekordse pikniku. Siin kuulub au ja kiitus Innole, kes selle armsa kohakese leidis. Pikutasime seal oma tunnikese, Roosi korjas lillekesi ja ajas liblikaid taga, Juuli mängis piknikutekil oma mänguasjadega, mina puhastasin vahepeal auto laste maha aetud kartulikrõpsudest ära ja Inno sai mõned uudiseid üles panna. Siis sõime kõik koos Suwalki McDonalds’ist kaasa ostetud kraami ja olime väga õnnelikud. Ma ütlen veel kord, et enda hästi tundmiseks ei pea sugugi palju raha kulutama.

Nii. Aga eile olin ma küll resoluutne ja ütlesin talle, et öömaja hakkame otsima hiljemalt kell kaheksa. Inno kauples selle kavalalt tunni võrra hilisemaks, sest Poola aeg on Eesti omast tunni võrra taga.

Varssavi kohta veel seda, et kui enne Varssavit olid teed väga kehvad, küll mitte nii kehvad kui kümme aastat tagasi, aga siiski kehvad (Inno sõnul on Eesti teed paremad), siis PÄRAST Varssavit, Saksamaa poole, oleks justkui teise riiki sisenenud. „Euroopa Liit lõppeb ära Varssavis!” kuulutas Inno. Ka muus osas oli pärast Varssavit justkui teine maailm – suur puhkeala iga kümne kilomeetri tagant, sama lugu söögikohtadega.

Kuna meil oli kümne aasta tagusest ajast meeles, et Poznanis oli täitsa lahe ööbida, siis otsustasime, et sõidame ka seekord Poznanisse. See oli ilusti meie kella üheksase graafiku sees ka. Inno tegi ühe Poznani lähedal oleva McDonalds’i juures peatuse ja otsis meile sel ajal, kui mina meile õhtusööki ostmas käisin, ühe toreda öömaja välja. Hind jälle uskumatult odav viimase hetke pakkumine.

Kella kümne ajal Eesti ja kella üheksa ajal Poola aja järgi olimegi kenasti öömajal ning väga rõõmsad ja rahul. Oli jälle üks tore, kordaläinud päev. Täna liigume edasi Saksamaale ja Inno loodab Berliini välja põrutada. Eks siis näis, kuis läeb, aga anname teile kindlasti teada. Püsige lainel!

Praeguseks on meil läbitud üle 1000 kilomeetri. 3000 on ees.

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised