Loomakaitse organisatsioonid paluvad presidendil jätta loomakaitseseadus välja kuulutamata: tuhanded abivajavad loomad võivad sattuda ebakindlasse olukorda
Avaldatud: 23 oktoober, 2026Eestimaa Loomakaitse Liit ja 37 loomakaitseorganisatsiooni pöördusid Vabariigi Presidendi poole palvega jätta 21. oktoobril Riigikogus vastu võetud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus (899 SE) välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks. Organisatsioonide hinnangul võib uus tegevusloakohustus muuta annetustel ja vabatahtlikel hoiukodudel põhineva loomapääste jätkamise paljudele ühingutele võimatuks.
Pöördujate hinnangul ei ole seaduse ettevalmistamisel piisavalt hinnatud uute nõuete täidetavust, nende mõju loomade heaolule ega võimalikke vastuolusid põhiseadusega.
„Me ei vaidlusta vajadust tagada loomadele kvaliteetne veterinaarabi ja nõuetekohased pidamistingimused. Me vaidlustame olukorra, kus loomade päästmise jätkamiseks kehtestatakse nõuded, mille täitmiseks vajalikku teenust ei pruugi olla võimalik isegi osta. Seadus peab loomi kaitsma, mitte vähendama nende päästmise võimalusi,” rõhutab Eestimaa Loomakaitse Liit.
Kuus veterinaarkliinikut ei kinnitanud valmisolekut uut kohustust täita
Seaduse üks olulisemaid muudatusi on tegevusloakohustuse laiendamine hoiukoduvõrgustikena tegutsevatele loomakaitseühingutele. Tegevusloa saamiseks peab ühing määrama veterinaararsti, kelle ülesanne ei piirdu loomade ravimisega, vaid hõlmab loomahaiguste ennetamise ja leviku tõkestamise meetmete üle otsustamist ning nende elluviimise tagamist kogu hoiukoduvõrgustikus.
Hoiukodud võivad asuda üle Eesti, loomade arv ja asukohad pidevalt muutuda ning ravi osutavad eri piirkondade veterinaarkliinikud.
Pöördumisele lisatud kuue veterinaarkliiniku kirjalikest vastustest ei kinnitanud ükski valmisolekut kirjeldatud ülesandeid täita. Viis kliinikut viitasid tööressursi puudumisele või pakutava teenuse piiratud ulatusele. Üks kliinik selgitas, et nõuete ja vastutuse ebaselguse tõttu ei ole võimalik isegi hinnata teenuse osutamise tingimusi ja maksumust.
„Loomaarstid on valmis loomi ravima, kuid kogu Eesti peale hajutatud hoiukoduvõrgustiku eest püsiva vastutuse võtmine on hoopis teine ülesanne. Kui sellist veterinaararsti ei leita, ei saa ühing tegevusluba. Küsimus ei ole siis enam loomade ravi kvaliteedis, vaid selles, kas neid üldse tohib edasi päästa,” selgitab Eestimaa Loomakaitse Liit.
Olemasolevad ühingud peavad uue tegevusloa saama hiljemalt 1. jaanuariks 2028.
Mis saab juba päästetud loomadest?
Ainuüksi Cats Help MTÜ ja Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu MTÜ hoiukodudes elab praegu kokku üle 500 kassi. Nende loomade eest hoolitsemine, ravi ja uute kodude otsimine toimub vabatahtlike, annetajate ning veterinaarkliinikute koostöös.
Pöördujate hinnangul on seaduse mõjuanalüüsis vastuseta jäetud küsimus, mis saab neist loomadest, kui ühingud ei suuda tegevusloa tingimusi täita.
Kas loomad võivad jääda senistesse hoiukodudesse? Kes jätkab nende ravi? Kas teistel varjupaikadel on piisavalt vabu kohti ja ressursse? Kes kannab lisanduvad kulud?
Ühegi sellise stsenaariumi tegelikke tagajärgi ei ole pöördujate hinnangul piisavalt hinnatud.
Ka kohalikele omavalitsustele võib kaasneda märkimisväärne lisakoormus. Näiteks päästis Cats Help MTÜ oma andmetel 2025. aastal 1165 kassi, kellest 1018 abistati ilma konkreetse looma eest makstud omavalitsuse teenustasuta. Kui vabatahtlik päästevõimekus väheneb, tuleb välja selgitada, kes ja millise rahastusega selle töö üle võtab.
Põhiseaduslik küsimus: kas piirang on vajalik ja proportsionaalne?
Presidendile saadetud pöördumises leitakse, et seadus võib ebaproportsionaalselt piirata põhiseadusega kaitstud ühinemisvabadust. Lisaks tõstatatakse küsimused õigusselgusest, vastutuse jaotusest ja erinevast kohtlemisest.
Loomakaitseorganisatsioonide hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud, miks ei võiks loomade tervise ja heaolu kaitsmiseks kasutada vähem koormavaid lahendusi: ühingu registreerimist, loomade ja hoiukodude arvestust, tagatud veterinaarabi, selgeid bioturvalisuse nõudeid ning riiklikku riskipõhist järelevalvet.
Pöördumises juhitakse tähelepanu ka sellele, et Euroopa Liidu uus koerte ja kasside heaolu käsitlev määrus lähtub hoiukodude puhul proportsionaalsemast korraldusest ega näe neile ette samasugust eelneva tegevusloa ja kogu võrgustiku eest püsivalt vastutava veterinaararsti kohustust.
Pöördujate hinnangul tuleb enne uute piirangute rakendamist tõendada, et neist saadav kasu kaalub üles võimaliku loomapäästevõimekuse vähenemise.
Loomakaitsjad toetavad ketikeeldu ja zoofiilia keelustamist
Eestimaa Loomakaitse Liit rõhutab, et organisatsioonid toetavad koerte püsiva ketis pidamise ja loomade seksuaalse väärkohtlemise keelustamist. Mõlemad algatused on lähtunud loomakaitsjate endi rahvaalgatustest.
Organisatsioonide hinnangul tuleb ka keeldude rakendamisel tagada nende tegelik mõju. Ketikeeluga peab kaasnema piisav liikumisruum: praeguste nõuete järgi võib väliaediku minimaalne pindala olla sõltuvalt koera kaalust kõigest 3,5–7 ruutmeetrit, kuigi ketis peetavale koerale on ette nähtud vähemalt 40-ruutmeetrine liikumisala.
Loomade seksuaalse väärkohtlemise puhul peab Eestimaa Loomakaitse Liit vajalikuks iseseisva kuriteokoosseisu kehtestamist, et teo kuriteona karistamine ei sõltuks täiendavalt avalikus kohas või julmal viisil toimepanemise tõendamisest.
Samuti tuleb üheselt tagada, et väärkohtlemise tõendamiseks tehtud salvestise edastamine õiguskaitseorganitele ei oleks keelatud.
Presidenti palutakse seadus Riigikogule tagasi saata
Eestimaa Loomakaitse Liit ja pöördumisega ühinenud organisatsioonid paluvad presidendil kasutada põhiseaduse § 107 lõikest 2 tulenevat õigust ning jätta seadus välja kuulutamata.
Organisatsioonid soovivad, et Riigikogu hindaks uuesti tegevusloanõuete põhiseaduspärasust, koguks tegelikud andmed loomapäästeühingute töö ja kulude kohta ning kujundaks hoiukoduvõrgustikele selged ja täidetavad nõuded.
„Meie eesmärk ei ole loomakaitse arengut peatada. Meie eesmärk on vältida olukorda, kus loomade kaitsmiseks mõeldud seadus võtab neilt ära võimaluse abi saada. Kui seadus sunnib toimivaid päästeorganisatsioone tegevust lõpetama, peab riik enne suutma vastata kõige olulisemale küsimusele: mis saab loomadest?”
Taust: Seaduseelnõu 899 SE võeti Riigikogus vastu 21. oktoobril 2026. Loomakaitseorganisatsioonid on juhtinud kavandatavate nõuete probleemidele tähelepanu ka varasemates Riigikogule saadetud pöördumistes ning 21. oktoobril toimunud meeleavaldusel.









