Looduskaitse all olevate objektide arv kasvas 2024. aastal 51 ala võrra
Avaldatud: 14 mai, 2025
Valminud on iga-aastane kaardilugu möödunud aastal looduskaitselistes objektides toimunud muudatustest. Tegu on juba seitsmenda ülevaatega, mis koostatakse just looduskaitsekuu alguseks.
„Looduskaitse arvudes 2024” toob esile muudatused kõigis kaitstavate objektide kategooriates: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, lõheliste kudemis- ja elupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Lisaks leiab kaardiloost infot nii I kaitsekategooria liikide kui 2025. aasta liikide leviku kohta ning muidugi ka selleaastase looduskaitsekuu „Elurikas maaelu“ teemale pühendatud peatüki.
2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 4 506 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 650 123 ha, mis moodustab 23,4% Eesti kogupindalast (maismaa koos territoriaalmerega). Võrreldes 2023. aastaga suurenes kaitstavate objektide arv 51 ja pindala 561 ha võrra. Eesti maismaast (koos Peipsi ja Võrtsjärvega) on kaitstud 20,8% ning merealast 28,1%.
Eelmisel aastal toimus kaitstavates alades muudatusi võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem. Enamike objektitüüpide arvud ning pindalad möödunud aastal ei muutunud või hoopis vähenesid. Näiteks ei moodustatud möödunud aastal ühtegi uut kaitse- ega hoiuala ning kaitse alt arvati välja 16 kaitstavat üksikobjekti ning 13 kaitsealust parki ning puistut. Kõik need Tartumaal.
Kõige suurem muudatus toimus püsielupaikade statistikas, mille arv suurenes aastaga 83 võrra. Kuigi 2024. aastal ministri määrusega ühtegi uut püsielupaika kaitse alla ei võetud ning kehtetuks tunnistati üks käpaliste ning kolm kanakulli püsielupaika, siis looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete kotkaste, lendorava ja musta-toonekure pesade ümber moodustuvate ringikujuliste kaitsetsoonide tõttu suurenes püsielupaikade arv aastaga 83 ning pindala 429 ha võrra.
Aastaga lisandus ka 135 uut I kaitsekategooria liigi leiukohta.
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate alade nimekirja lisandus Harku vallas asuv Suurupi merekindluse metsa kaitseala, mis võeti kaitse alla küll juba 2023. aastal, kuid mille kohta Keskkonnaagentuurile esitati info möödunud aastal.
Kaardiloo viimased peatükid keskenduvad 2025. aastale. Erinevatest andmekogudest pärit info põhjal on koostatud selle aasta liikide levikukaardid. Aasta liigid valitakse välja erinevate keskkonnaühenduste poolt, et tutvustada nende eluolu ja seisundit. 2025. aasta tegijad on kormoran, põder, euroopa angerjas, harilik saar, juurepess, püramiid-koerakäpp, harilik roossammal ning rohe-samblikuöölane. Täiendavad loodusvaatlused selle aasta liikide, eriti aasta liblika ja sambla kohta on väga oodatud, et saada paremat ülevaadet nende levikust ja seisundist.
Looduskaitsekuu „Elurikas maaelu” pöörab sel aastal tähelepanu kultuurmaastike elurikkuse hoidmisele ja suurendamisele ning pärandniitude taastamisele ja hooldusele, seetõttu leiab kaardiloost selle teemaga seotult ülevaate meie hooldatavatest pärandniitudest ning niitude ja põldude seisundist.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
