Lisaõppekogunemisel Okas 25-1 osalevad reservväelased toetasid liitlaste tehnika vastuvõttu Tapal ja Lõuna-Eestis
Avaldatud: 30 aprill, 2025Lisaõppekogunemise Okas 25-1 raames toetasid toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased liitlasvägede isikkoosseisu ja tehnika vastuvõttu õppusele Siil 25, sealhulgas ilma spetsiaalse taristu olemasoluta.
„Lisaks liitlasvägede isikkoosseisu ja tehnika vastuvõtule rajasid reservväelased Lõuna-Eestisse improviseeritud laadimistingimused, mis võimaldasid raudteed pidi saabuva liitlaste tehnika vastuvõtmist ka ilma spetsiaalse taristu olemasoluta,” ütles kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Selle tegevusega harjutati esmakordselt läbi täiendavate jõudude operatiivne vastuvõtt muutuvas ja piiratud taristuga keskkonnas.”
Vabariigi valitsus kuulutas läinud nädalal välja lisaõppekogunemise Okas 25-1 ajavahemikus 22.–30. Aprill, eesmärgiga saavutada toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reserv- ja tegevväelaste lahinguvalmidus ning hinnata üksuse suutlikkust täita sõjaaja ülesandeid, sealhulgas korraldada liitlasüksuste vastuvõtmise logistikat.
„Toetasime lisaõppekogunemise raames logistilisi operatsioone nii Paldiskis kui Võrumaal. Ja kuna ma töötan tsiviilelus raudteeinsenerina, täpsemalt projekteerijana, siis mind kaasati, et vajadusel anda omapoolne sisend operatsiooni korraldamisse,” ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelane vanemseersant Jaan Luhaorg. „Tegelikkuses olid Eesti Raudtee spetsialistid kogu aeg kohapeal ning nendega koostöös said asjad kiiresti tehtud ning mahalaadimiskoht mehitatud.”
Tegemist on esimese lisaõppekogunemisega sel aastal. Lisaõppekogunemisi on korraldatud alates 2016. aastast. 2024. aastal toimus lisaõppekogunemisi kaks, millest viimane möödunud aasta detsembrikuus.
Liikumis- ja veoteenistuse reservväelane nooremleitnant Anno Aedmaa tõi omalt poolt välja, et sääraste operatsioonide terviku kogemine ning läbi viimine oli äärmiselt huvitavam. „Reservväelasena ei puutu selliste asjadega igapäevaselt kokku ja seepärast ongi oluline neid teadmisi aeg-ajalt meelde tuletada ja praktikas rakendada. Samuti on põnev kaitseväe arengut kõrvalt jälgida ning hea tunne on olla taas teenistuses – viimati olin siin kaks aastat tagasi. Tore on näha, et asjad toimivad ja kui tekib probleem, siis leitakse ka lahendus,” lisas nooremleitnant Aedmaa.
Liitlaste saabumine Eestisse toimub RSOM-i (Reception, Staging and Onward Movement) siirmisoperatsiooni raames, mille eesmärk on harjutada liitlasüksuste kiiret ümberpaigutamist Eesti territooriumile ja koostegutsemist mitmerahvuselise jõuna. Selle käigus saabuvad Eestisse liitlasüksused, kes osalevad järgmisel nädalal peamiselt Kirde- ning Kagu-Eesti toimuval õppusel Siil 25.
„On suurepärane, et me rakendame liitlasüksuste koostegutsemisvõimet,” ütles Sõmerpalus RSOM-i siirmisoperatsiooniga seotud Ühendkuningriigi logistik nooremveebel Adam Smith. „Kuigi tegemist oli Briti sõidukitega Eesti platvormidel, siis andsime Eesti logistikutele võimaluse harjutada ka meie varustusega. Selline kogemus tuleb tulevaste operatsioonide jaoks kindlasti kasuks – kui tulevikus suudame mõlema riigi platvormidel töötada ja neid paremini mõista, muutub kogu liikumine ja multimodaalne logistika märksa tõhusamaks,” lisas nooremveebel Smith.
Siirmisoperatsioonide eest vastutav toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus korraldab igapäevaselt kaitseväele strateegilist transporti ning tagab liitlasevägede vastuvõtmise ja välja saatmise. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus piiriületuse ja tollikorralduse eest ning esindab kaitseväge sõjalise mobiilsusega seotud küsimustes.
Seega on liikumis- ja veoteenistuse reservväelaste jaoks käesolev lisaõppekogunemine ainulaadne võimalus harjutada oma erialaseid ülesandeid reaalsetes tingimustes, alates liitlaste vastuvõtmisest tollipunktis kuni nende jõudmiseni paiknemisalale, tagades seeläbi õppusele Siil 25 Eestisse saabuvate liitlaste reaallogistikat.
Lisaõppekogunemise Okas 25-1 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste ning kaitseliitlaste kogunemiseni ja lahinguvalmiduse kontrolliks. Õppusele kutsutakse Vabariigi Valitsuse määruse põhjal kokku kuni 235 reservväelast.
Peale lisaõppekogunemiste kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm. Eesti teavitab õppusest vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele NATO-t ja naaberriike.